Ohvrikivi. Hargla khk, Mõniste v, Mõniste k, Lutsupalu t (ERM Fk 1393:109);
Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Ohvrikivi. Hargla khk, Mõniste v, Mõniste k, Lutsupalu t (ERM Fk 1393:109);
25. mail toimus Võru vallamajas esimene Võru valla ettevõtetele suunatud ümarlaud, millel osales ligi 20 ettevõtet. Oleme rõõmsad, et osavõtt oli nii rohkearvuline!
Kuhu minna ja mida teha alanud nädalal Rõuge vallas?
Hooldekodu Pihlakobar pakub ajutist tööd suviseks puhkuste perioodiks abihooldajale ning põhihooldajale. Samas saab püsivalt tööd veel üks abihooldaja.
Nüüdsest saavad kõik, kellel huvi, näha meie valla eelarve täitmist jooksvalt, igal nädalal uuenevate andmetega – valla kodulehele on lisatud Rõuge valla eelarve täitmise avalik vaade.
Laupäeval, 3. juunil kell 10–14 toimub Varstu koolimajas Rõuge valla hariduse talgupäev „Õpe ei lõpe“, kuhu ootame kõiki õpihuvilisi kaasamõtlejaid, kes peavad oluliseks läbi elu kestvat õppimist
Kolmapäeval, 24. mail kell 13.30–15.30 olete oodatud Ööbikuorgu muinastalu juurde kompostpeenra valmistamise õpituppa.
Palume Sul leida kuni 15 minutit, et vastata küsimustikule, mis aitab luua valla hariduselu teekaarti järgnevaks kümneks aastaks. Just Sinu arvamus on oluline sihtide seadmiseks.
Stenbocki maja, 26. mai 2023 – Eesti peaminister Kaja Kallas võõrustas täna Tallinnas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholzi. Kahepoolsele kohtumisele järgnes pikem tööõhtusöök koos Läti peaminister Krišjanis Karinši ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytėga. Nelja riigi liidrid arutasid Ukraina toetamist, ettevalmistusi NATO Vilniuse tippkohtumiseks ja energiajulgeoleku kindlustamist.
Reedel, 26. mail on Tallinnas visiidil Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ning Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytė. Peaminister Kaja Kallas kohtub Saksamaa liidukantsleriga, lisaks toimub Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa valitsusjuhtide ühine tööõhtusöök ja pressikonverents.
Algus kell 9.
Stenbocki maja, 25. mai 2023 – Valitsus kiitis istungil heaks päevakorrapunktid 1-27. Istungile lisati Eesti seisukohad EL siseministrite 8. juuni kohtumiseks, mis kiideti heaks.
Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna, siseminister Lauri Läänemets ja kaitseminister Hanno Pevkur.
Stenbocki maja, 24. mai 2023 – Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Alam-Saksimaa liidumaa peaministri Stephan Weiliga.
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja arhitektuurikonkursi Ukrainasse ehitatavate kaasaegsete peremajade tüüpprojekti leidmiseks.
Heidy Purga on kuni esmaspäevani, 22. maini visiidil Prantsusmaal Cannes’is, kus osaleb Cannes’i Filmifestivalil ja -turul.
Kultuuriministeerium esitles täna Eesti Rahva Muuseumis värsket uuringut rollist, mida mängib vaimne ja aineline kultuuripärand Eesti elanike igapäevaelus. Uuringu põhjal valminud pärandibaromeetri ehk võtmenäitajate raamistiku alusel asutakse tulevikus Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkust regulaarselt seirama.
Kultuuriminister Heidy Purga osaleb kuni homseni, 16. maini Brüsselis Euroopa Liidu kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna ja spordiministrite nõukogul.
Kultuuriministeerium ootab kuni 1. juunini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium on mõeldud toetamaks peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja 20 stipendiumit suurusega 2300 eurot.
Kultuuriminister Heidy Purga liitus 36 riigi spordiministrite ja kõrgemate ametnike ühisavaldusega, kus rõhutatakse, et kahel korral olümpiarahu rikkunud Venemaad ei saa lubada kasutada sporti vahendina, millega õigustada sõda Ukrainas.
Lendorava aastal kingib Keskkonnaamet kõigile olulisi ja uusi teadmisi meie metsade ühest salapärasemast ja ohustatumast imetajast – lendoravast. Soome-Eesti ühise lendorava LIFE-projekti toel ilmunud raamat on meeleolukas ja silmaringi avardav lugemine igale loodusehuvilisele.
Häirekeskus sai teate põlengust Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tänaval eile, 23. mail kell 17.49, kus süttinud oli jäätmejaam. Täna, 24. mail kustutustööd veel käivad. Keskkonnaamet alustas põlengust lähtunud keskkonna saastamise uurimiseks kriminaalmenetlust.
Ohutu joogi- ja tarbevee kindlustamiseks vajab kaev regulaarset hooldust. Majaomanik, kelle kodu ei ole ühise veevärgiga ühendatud, saab oma joogivee kvaliteedi tagamiseks ka ise palju teha, kirjutavad Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialistid Toomas Padjus ja Kätlin Juuram.
18. mail korraldas Keskkonnaamet veebi teel metsaelupaikade infopäeva neile erametsaomanikele, kellel on metsamaad Natura 2000 võrgustiku alal.
Looduskaitsekuu tänavune juhtmõte „Loodus linnas“ kutsub avastama linnaloodust ja mõtisklema selle tuleviku üle. Kuu aja jooksul saab osa võtta retkedest ja töötubadest ning õppida oma loodusvaatlusi andmebaasidesse sisestama. Info looduskaitsekuu ettevõtmiste kohta on koondatud Keskkonnaameti kodulehele.
Keskkonnaamet on käesoleva aasta 15. aprillist alates kontrollinud pesitsusrahu kaitseks 1119 kinnistut ning reageerinud 35 kaebusele. Peatatud on 12 raietööd, neist kuus on olnud vanades linnuliigi rikastes metsades. Möödunud aastal peatati sama perioodi jooksul samuti 12 raietööd.
7. mail 2023 vallandus Saaremaal Kuressaares joogivee saastumise tõttu viimase 30 aasta suurimaid nakkuspuhanguid. Terviseamet teeb toimunust ülevaate ning selgitab juhtunu tagamaid – millised olid kriisi lahendamise suurimad probleemid ning miks reageeriti sündmusele alles siis, kui kümned haigestunud inimesed juba haigla poole pöördusid. FAKTID, TEGEVUSED JA ÕPIKOGEMUSED: Terviseameti ülevaade Kuressaare veekriisi lahendamisest Kadri Juhkam Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Leena Albreht Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Juta Varjas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Imre Kaas Terviseameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Neljapäev, 4. mai 2023 Kuressaares Kalevi tänaval purunes kanalisatsioonitoru vahetamise käigus suur veemagistraaltoru. Tekkis oht joogivee fekaalseks saastumiseks. Torustike parandamise järel veeproove ei võetud ning Terviseametit intsidendist ei teavitatud, kuigi selliste juhtumite puhul on info edastamine kohustuslik. Kadri Juhkam: Veekäitleja on eksimust tunnistanud ning teinud edasiselt igakülgset koostööd kriisiolukorra lahendamiseks. Olukorrale hinnangu andmiseks ja tulevikus analoogsete juhtumite ärahoidmiseks on Terviseamet alustanud riiklikku järelevalvemenetlust. Leena Albreht: Õigeaegsel teavitamisel ja veeintsidendi tõttu kohustuslikult võetavate veeproovide olemasolul oleks elanikkonnale nii vajalik teavitus toimunud vähemalt 48 tundi varasemalt. Kohustus vee kvaliteedi tagamiseks tuleb veeseadusest ning taolise avarii puhul on elementaarne, et vahetult pärast õnnetust võetakse veeproove, sest muul viisil ei saa kvaliteedis veenduda. Juba veeavarii ise on alus saastuse kahtluseks. Veeseaduse § 85 järgi peab joogivesi vastama ministri määrusega kehtestatud nõuetele ning sama seaduse § 87 lg 4 sätestab joogivee käitleja peamised kohustused: teeb joogivee saastatuse või saastatuse kahtluse korral järelevalveametniku nõudel lisauuringuid; uurib joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi, rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab puudustest viivitamata tarbijaid ja käitlemise asukoha järgset Terviseameti struktuuriüksust; teavitab Terviseametit joogivee saastamisest või vee andmise katkestamise igast juhtumist, mis kestab üle 24 tunni. Laupäev, 6. mai Kuressaare haiglasse pöördusid südapäeva paiku esimesed patsiendid, kes kurtsid kõhuvalu, kõhulahtisuse ja iivelduse üle. Mõnel patsiendil esines veriroe, mis viitas nakkuslikule haigustekitajale. Pühapäev, 7. mai Kell 9.30 Kuressaare Haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja Mihkel Laidna pöördus Terviseameti Saaremaa vaneminspektori Piret Tõlli poole ja teatas hüppeliselt kasvanud gastroenteriidi sümptomitega pöördumistest EMO poole. Kuivõrd info Kalevi tänava veeavariist käis mõni päev varem meediast läbi, võttis inspektor seda arvesse ühe võimaliku seosena, mille suunas liikuda. Sel hetkel ei välistatud muid saasteallikaid – mõni suurem üritus, toidupuurkaevu saastumine jne. 10.10 Terviseameti Saaremaa inspektor Brita Uussaar alustas epidemioloogilise uuringuga, mille eesmärk oligi välja selgitada nakatumise allikas, levikutee ja levikumehhanism. See tähendas haigestunud inimeste küsitlemist ja suunamist kliiniliste analüüside tegemisele. Juta Varjas: Terviseamet võttis kiirelt ühendust viie haigestunuga, kelle küsitlemise ja haigla poolt antud info alusel ei olnud alust arvata, et tegemist võib olla ühel üritusel osalejatega. Kõik nad olid erinevatest Kuressaare piirkondadest. Esialgne info kinnitas, et kõik küsitletud tarvitasid eelnevatel päevadel Kuressaare veevärgist tulnud joogivett ja seega sai üha enam kinnitust kahtlus, et probleem võib olla joogivees. 11.22 Haigla poole oli selleks hetkeks pöördunud 20 patsienti. Juta Varjas: Oli üksikjuhtumeid ja ka terve perekonnaga haigestumisi. 11.27 Terviseameti Lääne regionaalosakond võttis ühendust Kuressaare Veevärk ASi valvetelefoniga, paludes teavitada juhtunust ettevõtte juhatust. 11.31 Facebookis ilmus dr Mihkel Laidna postitus, milles ta andis teada haigestumistest ja hoiatas Kuressaare vee joomisega seotud võimalike ohtude eest. 20 minutit hiljem vahendas sõnumit kohalik ajaleht Saarte Hääl. 11.45 Kuresaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm võttis ühendust Terviseameti Saaremaa inspektoriga, kes palus ettevõttel teavitada Kuressaare elanikkonda võimalikust ohust, samuti edastada info vallale. Selgus, et viimased veeanalüüsid võeti trassist 18. nädala alguses ja siis olid analüüsid korras. Niisiis sai kinnitust, et peale 4. mail toimunud veeavariid ja ulatuslikku veekatkestust ei ole uusi joogivee kvaliteedianalüüse võetud. Leena Albreht: Kuivõrd Kuressaare Veevärk on elutähtsa teenuse osutaja, siis peab joogiveekäitlejal olema tehtud riskianalüüs ja toimepidevusplaan olukorraks, kui joogivesi saastub. Selle üle, kas vastavad plaanid on olemas, teeb järelevalvet kohalik omavalitsus. Terviseamet kui pädev asutus joogivee valdkonnas saab osaleda ohuolukordadele reageerimise hoiatussüsteemide väljatöötamisel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 7 lg (11) sätestab: Vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. Hädaolukorra seadus § 38 lg 3 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja on muu hulgas kohustatud: koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt; osalema hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt; Hädaolukorra seadus § 36 lg 4 sätestab: Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: kaugküttega varustamine; kohaliku tee sõidetavuse tagamine; veega varustamine ja kanalisatsioon. Hädaolukorra seadus § 37 sätestab: Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse kohustused (antud juhul Saarema Vallavalitsuse ülesanded) (1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus: 1) koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust; 2) nõustab elutähtsate teenuste osutajaid; 3) teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle; 4) kinnitab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse § 40 kohaselt; 5) juhib hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatu kohaselt. 12.54 Lääne regionaalosakond andis seni kogutud info edasi Terviseameti staabivalvele. Olukorra lahendamiseks otsustati käivitada kriisistaap. See tähendab, et kokku kutsuti valdkonna eksperdid, kel on kogemused nakkuspuhangute tõrjumisega. Kadri Juhkam: Ülesanded nakkuspuhangute tõrjumiseks on paika pandud NETS-iga (Nakkushaiguste Ennetamise- ja Tõrje Seadus) ja täiendatud ministri määrusega. Terviseameti kohustus on läbi viia epidemioloogiline uuring nakkuse leviku asjaolude väljaselgitamiseks (sealhulgas korraldada analüüside võtmine), juhendada tõrjemeetmete rakendamist ning teavitada elanikkonda. Niisiis oli meie esimene prioriteet nakkushaiguse leviku piiramisel teavitada nii veekäitlejat kui elanikkonda vee võimalikust saastumisest ja võtta veeproovid, et saaks kinnitada inimeste nakatumise joogivee kaudu. Nakkuspuhangu kahtlusest teada saamisest kulus umbes kolm tundi, et käivituksid esmased nakkustõrje tegevused. 13.05 Joogivee proovide võtmiseks on vajalikud spetsiaalsed proovivõtu nõud, mida Terviseameti Saaremaa esinduses vajalikus koguses ei olnud, kuid neid saab laenata LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) Saaremaa esindusest. Puhkuselt tööle naasnud Saaremaa inspektor proovis LABRISe töötajaid telefoni teel kätte saada, kuid koheselt ühendust saada ei õnnestunud. Kadri Juhkam: Oli pühapäev ja paraku keegi koheselt telefonile ei vastanud. Kontakteeruti Saaremaa vallaga, et neilt laboritöötajate isiklikke kontaktnumbreid saada. Edaspidiseks on oluline tagada, et ka LABRISes oleks töötav ametlik valvekontakti number. 14.24 Terviseamet avaldas sotsiaalmeedias hoiatuse joogivee võimaliku saastumise kohta ja andis peamise soovituse – eelistada pudelivett või kraanivett enne kasutamist 10 minutit keeta. 15.09 Saaremaa päästepiirkonna juhatajaga arutati võimalust saata elanikele ohuteavituse lühisõnum EE-ALARM. Imre Kaas: Selgus, et samal hommikul oli süsteemiga teatud tehnilisi probleeme ja eelnevalt läbi harjutatud viisil ei õnnestu Terviseametil endal sõnumit edastada. Häirekeskus kinnitas, et saab siiski sõnumi ise välja saata. Nüüd tuli veel kokku leppida, millise sisuga, millistele telefonidele ja millises keeles sõnum saadetakse ja milline on ohupiirkond. Otsustasime teate saata kolmes keeles: eesti, inglise ja ukraina keeles, sest piirkonnas viibis hulk sõjapõgenikke. 16.30 LABRISe töötaja saabus laborisse ja kell 16.40 anti Terviseameti töötajale üle täiendavad proovivõtu nõud (tekkis tavapärasest suurem proovivõtu vajadus ja Terviseameti enda vahenditest ei piisanud). 16.45 kuni 17.45 võttis inspektor Urve Raag analüüsid kolmest Kuressaare punktist, igast kohast mitu proovi: Tooma pood, haigestunu eluase Kuressaare Smuuli piirkonnas ja Ida-Niidu Selver. 17.30 Toimus Terviseameti kokku kutsutud veebikoosolek, kuhu kaasati olukorrast ülevaate saamiseks Kuressaare Haigla, Saaremaa vald ja Häirekeskus. Terviseameti poolt osalesid Lääne regionaalosakond, staabivalve, tervishoiu kriisideks valmistumise osakond, nakkushaiguste labor, nakkushaiguste epidemioloogia osakond, keskkonnatervise osakond ja kõik juhid. Kohal oli ka Sotsiaalministeeriumi esindaja. Kohtumise eesmärk oli saada täpne ülevaade Kuressaares toimuvast ja leppida kokku, millised on avalikkusele edastatavad sõnumid ja juhised. Sealhulgas ootas kinnitamist ohusõnumi esmakordne väljasaatmine, mis sõltus hinnangust olukorra tõsidusele ja prognoosile. Kohtumisel andis Kuressaare haigla ülevaate patsientide seisust ja Terviseameti epidemioloogid hindasid olukorda stabiilseks. Vaatamata kasvanud haiglasse pöördumiste ja hospitaliseeritute arvule, ei olnud ohtu haigla toimepidevusele. Kuigi haigla andmetel tundus raskuskese vajuvat konkreetsesse Kuressaare Smuuli tänava piirkonda, otsustati asukohapõhine ohuteavituse SMS saata kogu Saaremaale. Imre Kaas: Kõigile Saaremaa elanikele sõnumi saatmise põhjenduseks oli asjaolu, et paljud neist käivad Kuressaares tööl kaugematest Saaremaa piirkondadest ning üksikuid kaebusi kõhuhäda kohta tuli ka mujalt. See ei olnud niisiis üksnes Kuressaare probleem ning pigem olgu ohuteavituse saajate ring laiem, kui pärast jääb keegi teavituse ringist välja, kes internetis ei käi, televiisorit ei vaata ja raadiot ei kuula. See otsus tõi hiljem kaasa kõned kriisiinfo telefonile, milles paluti sõnumeid rohkem mitte saata, sest elati Kuressaarest kaugemal või oli majapidamises näiteks oma kaev. Kahjuks pole võimalik niimoodi üksikuid telefoninumbreid teavitusest välja lülitada ja see sõnum tuli saajal lihtsalt ära kustutada. 17.50 Terviseameti inspektori poolt võetud joogivee proovid pandi Cargobusiga Tallinna poole teele. Veel samal õhtul asuti proove Terviseameti nakkushaiguste laboris analüüsima, et hommikuks oleks esialgsed tulemused teada. 18.46 Algas SMS ohuteavituse väljasaatmine. Kokku oli esialgseid sõnumisaajaid umbes 32 700. 95% sõnumitest jõudis kohale 15 minuti jooksul. Kriisiinfo telefon 1247 sai esimesed kõned, kus sõnumis olnud info kohta täiendavat infot päriti. Terviseamet: Kuressaare kraanivesi võib olla saastunud! Tarvita pudelivett või keeda kraanivett 10min. Sümptomid: oksendamine, kõhuvalu. Tõsise tervisehädaga pöördu haiglasse! Info: 1247 Terviseamet ütles avalikkusele välja esialgse kahtluse, et tegemist võib olla E.coli tõttu tekkinud haiguspuhanguga, sest sellele viitasid haigussümptomid ja kogutud info. Esmaspäev, 8. mai Olukorra lahendamisse kaasati Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Eesti Perearstide Selts ning sisse viidi eraldi esmaste laboritulemuste infovahetus LABRISe Kuressaare laboriga. Operatiivinfovahetus toimis ka Keskkonnaministeeriumiga. 8.30 Kuressaare Veevärk alustas profülaktiliste toimingutega: trassi tühjendamise, desinfitseerimise ja igapäevaste täiendavate joogiveeproovide võtmisega. Kokku lepiti 8 proovivõtu punkti, mis asusid erinevates linna piirkondades. 8.40 Terviseamet vahetas infot Kuressaare haigla EMO juhataja dr Laidnaga, kelle sõnul ei olnud olukord paranenud. Endiselt saabus linna erinevatest piirkondadest inimesi, kelle sümptomid olid sarnased: iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine. EMOsse oli selleks hetkeks pöördunud kokku 30 hädalist. Kiirabi väljakutsete arv oli pühapäeval vastu esmaspäeva tavapärasega võrreldes kahekordne. 24st väljakutsest 12 olid seotud kõhuhädaga. 3 inimest jäid haiglaravile. Perearsti poole pöördus kaebustega 60 patsienti. 11.30 Toimus veebikoosolek Terviseameti, Häirekeskuse, Põllumajandus- ja Toiduameti, Saaremaa valla, Kuressaare Haigla ja Sotsiaalministeeriumi osalusel. 12.00 Terviseameti nakkushaiguste labor tuvastas, et joogivees leidub E.coli ja coli-laadseid baktereid. Niisiis sai esialgse kinnituse patogeense tüve esinemine Kuressaarest võetud joogiveeproovidest. Bakterite toksilisuse uurimiseks jätkati täiendava analüüsiga. Vaata SIIT, kuidas käis joogivee analüüs Terviseameti nakkushaiguste laboris. 13.20 Terviseameti vestluse käigus Kuressaare Veevärgi esindaja Ain Saaremäega täpsustati 4. mail toimunud veeavarii asjaolusid. Selgus, et Kalevi tänaval toimus plaaniline kanalisatsioonitoru vahetus ja selle käigus lõhuti joogivee toru, mis võis viia joogivee saastumisele. 14.00 Terviseamet korraldas ajakirjanikele info ühtlustamiseks veebikoosoleku ja selgitas käitumisjuhiseid. Peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitas, et esialgsed tulemused viitavad E.colile ja seetõttu ei ole vee joomine lubatud. Nakkushaiguste ekspertide sõnul piisab ühe E.Coli bakteri esinemisest joogivees, mille riskirühma kuuluv inimene alla neelab, ja see hakkab inimese organismis kiirelt paljunema. Niisiis piisab nõrga immuunsusega inimesele ühest kolibakterist, et raskelt haigestuda ja eriti toksilise vormi puhul isegi surra. 17.09 Elanikele saadeti välja täiendav SMS-teavitus eesti, inglise ja ukraina keeles. Rõhutati vee keetmise vajadust ja anti teada, et torustike puhastamisega võib kaasneda kloori hais. Terviseamet: Soovitame Kuressaare kraanivett enne tarvitamist keeta vähemalt 10min, kuni teostatakse torustike puhastus ja proovid kinnitavad vee ohutust. Vesi võib lõhnata kloori järele. Info: 1247 Teisipäev, 9. mai Tegevused keskendusid peamiselt kliiniliste proovide analüüsile, mille alusel välistati eriti toksilise vormi esinemine. Kuressaare haiglas hospitaliseeritud patsiendi proovist leiti E.coli o-26 serotüüp. Täiendavalt uuriti erinevate viiruste esinemist, sest fekaalse saastuse korral võib vee kaudu levida nii baktereid kui ka viirusi. Järgnevatel päevadel saigi kinnitust, et E.coli ja coli-laadsete bakterite kõrval on haigestunutel täheldatud näiteks astro-, noro-, rota- ja sapoviiruse esinemist. Kuivõrd veeettevõtja tellitud ja LABRISe Kuressaare labori poolt tehtud joogivee proovides tuvastati endiselt E. coli baktereid, ei saanud joogivee joomist lubada. Kriisistaabis võeti vastu otsus, et joogivee kasutust saab lubada juhul, kui kolme järjestikuse päeva veeproovid on negatiivsed. Leena Albreht: Iga puhang on unikaalne. Ei ole võimalik ajaliselt ette teada, kui kaua probleem kestab. See on põhimõtteline lähenemine, et vett ei tohi juua niikaua, kuni vee kvaliteet stabiliseerub. Stabiilne vee kvaliteet tähendab seda, et vesi on saastest puhas mitmel päeval järjest ning seetõttu oligi vajalik, et kolm järjestikust analüüsi oleksid negatiivsed. Üks või kaks negatiivset proovi ei näita veel stabiilset vee kvaliteeti. Eesti Perearstide Seltsi ja Terviseameti koostöös valmisid KKK ning juhend elanikkonnale kõhuhädade puhuks. Häirekeskuse ülevaade kriisiinfo telefonile 1247 saabunud kõnedest Viies kõnes uuriti, kuidas leevendada sümptomeid (kuidas vähendada oksendamist; kas söetablette võib kasutada). 17 kõnes küsiti erinevate käitumisjuhiste kohta (mis päevaks võiks olla tehtud puhastus, kas nädalavahetuseks on võimalik spaasse minna; kaua on nakkav, kui laupäeval juba oli kehva, kas nüüd on juba üle läinud; miks mulle tuli inglisekeelne sõnum; kas praeguse vee kasutamise eest tuleb maksta tavatariifi; kui peakraan on kinni olnud, kas võib minna pesumasinaga pesema või on mõistlik praegu kraan täitsa kinni hoida; kas reostus on ainult teatud piirkonnas või kõikides võrgus olevates kohtades; kas duši alla võib minna; kas vett võib juba juua; kas nõusid ja riideid võib pesta; mida teha veega, mis on seisnud boileris; vett keetes jääb potile valge puru taoline kate, kas see on kloorist või millest). Üks inimene oli pahane, et koguaeg saadetakse sõnumeid. Allikas: Häirekeskus Järgnevad päevad Kuressaare Veevärk kaasas intsidendi lahendamisse Rapla Vee ning TalTechi eksperdid. Suurimaid vaidlusi tekitas küsimus, kas vee tarvitamisel võib lubada piirkondlikke erisusi. Juhinduti vee kvaliteedile kehtestatud nõuetest, mille kohaselt on lubatud E.coli norm null. Seetõttu otsustati anda selge sõnum, et kuni E.coli pole veevõrgust kadunud, ei saa vee tarvitamist kergekäeliselt lubada. 22. mail loeti kriisistaabi töö lõppenuks, sest laekusid kolmandad järjestikused negatiivsed laborianalüüsid, mis kinnitasid joogivee puhtust peatrassides. Üksikuid leide võis esineda kinnistute sisestest torustikest ja seetõttu kutsuti elanikke korduvalt üles majapidamiste veesüsteeme läbivoolutama. Sama palve edastati ka ettevõtetele, kuid erilise tähelepanu all olid toidukäitlejad, kellelt oodati enesekontrolli meetmena täiendavate veeproovide tegemist. Millised on juhtunu õpikogemused? Leena Albreht Kui joogivee käitleja annaks avariist kohe teada, saaksid kõik osapooled kiiremini reageerida. Sama teema on joogivee analüüsidega – need tulnuks võtta kohe pärast avariid. Niisiis tuleb veeettevõtjatel torustike ehitus- ja remonditööde järel ning saastumise kahtluse korral uurida põhjusi, kohe võtta proove, rakendada vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitada puudustest viivitamata tarbijaid ja käitlemise asukohajärgset Terviseameti struktuuriüksust. Vee-ettevõtjal kui elutähtsa teenuse osutajal peab olema koostatud vastav riskianalüüs ja toimepidevusplaan, mis on kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud. Tuleb valmis olla selleks, et taolised joogivee saastumised võivad kesta pikalt. Näiteks sarnase intsidendi puhul Lääne-Virumaal Sõmerul võttis lõplik mahutite, trasside ja joogivee puhastamine aega 1,5-2 kuud, sest kanalisatsiooniavarii tõttu torustikku sattunud A-hepatiidi viirus oli visa kaduma. Saaremaa olukord lahendati sellega võrreldes isegi kiiremini ning valdavalt aitas kaasa Kuressaare Veevärgi tegutsemine torustike puhastamisel, kuid oluline osa oli ka elanikel/ettevõtetel, kelle kaasabil kinnistute, asutuste ja elamute torustikke läbi voolutati. Kadri Juhkam Väljakutseks osutus see, kuidas töövälisel ajal inimestega kontakti saada, sest vahel ei saa veeanalüüside võtmisega oodata. Elanikkonna teavituse osas osutus probleemseks, millist infot ja mis kanaleid pidi jagada. Kuivõrd Terviseamet on ekspertasutus ja ei saa anda oletusi, vaid vajab saastumise tõendamiseks kinnitatud laboritulemusi, ei saanud me esialgu täiesti kindlad olla, et haigestumine on kindlasti seotud veeavariiga. Esmakordsel vestlusel veekäitlejaga andis veekäitleja esmase hinnangu, et selle avarii korral ei olnud joogivee saastumine võimalik. Terviseamet jäi siiski kahtlevale seisukohale. Niisiis leppis Saaremaa inspektor dr Laidnaga kokku, et tema teeb Facebooki-postituse ja palusime veekäitlejal hoiatuse võimalikust saastumisest oma kodulehele üles panna. Samuti palusime veeettevõtjal vallaga ühendust võtta, et omavalitsus saaks hakata omakorda elanikkonda informeerima ja edasisi tegevusi planeerima. Mida saaks paremini teha, on info vahetamise kiirus. Samuti tuleb tunnistada, et esialgse info valguses ei olnud võimalik hinnata sündmuse võimaliku eskaleerumise ulatust. Edaspidi tuleb võtta hoiak „eelda alati kõige hullemat“. Kohaliku omavalitsuse kaasamine ei õnnestunud kõige paremini, sest usaldasime liigselt veekäitleja operatiivsust. Juta Varjas Haigestunute väljaselgitamiseks, olukorra jälgimiseks ning tõrjetegevuste pidevaks hindamiseks on vajalik kõikide osapoolte hea koostöö ja täpne rollijaotus. Terviseameti regionaalosakond suhtles pidevalt haigla, veeettevõtte ja kohaliku vallavõimuga, et leida parimaid lahendusi. Tahan rõhutada, et kuigi kohati tundusid Terviseameti otsuselt liialt karmid, oli tegemist siiski väga tõsise juhtumiga, millel võivad ohtliku bakteriga saastumise korral olla surmavad tagajärjed. Näiteks 1993. aastal vajas Sõmerul joogivee saastumise tõttu haiglaravi 100 inimest ja kokku haigestus 545 inimest. Reovee sattumisega joogivette ei ole haigestumise põhjustajaks kunagi vaid üks haigustekitaja ja see palett on suurem. Veekaudsete nakkuste puhanguid põhjustavad reeglina need haigustekitajad, mille nakatav doos on väike ning haigestumise põhjustamiseks on neid vaja suhteliselt vähe - vees toimub nõndanimetatud haigustekitajate lahjendus. Teiseks peavad haigustekitajad olema vees levimiseks vastupidavad ja suutma selles keskkonnas ellu jääda. Kriisis jäi tähelepanuta see, et nakkushaiguste puhul avalduvad sümptomid (haigustunnused) ajalise viibega (inkubatsiooniperiood on E.coli puhul 3-8 päeva, maksimaalselt kuni 10 päeva) ja seepärast ei ole haigestumise andmete alusel võimalik inimesi ennetavalt kaitsta (joogivee saastumine oli juba toimunud ja vett oli juba joogiks tarvitatud). Niisiis oleks saanud Kuressaare juhtumile kiiremini reageerida, kui Terviseamet oleks teadnud toimunud veeavariist, mis mõjutas joogivee kvaliteeti. Laboratoorsel uurimisel on taolistel juhtudel väga suur roll ja seda nii joogivee proovide kui ka patsientide proovide uurimisel. Laboritulemuste alusel saame anda käitumisjuhiseid ja hinnata ohtu. Imre Kaas Ohuteavituse saatmine peab tulevikus toimima viivituseta. Kuivõrd EE-ALARM on kasutusel olnud väga vähe aega ning sellise ulatusega kriisis kasutati teavitust üldse esimest korda, saab nüüdseid kogemusi kasutada tehnilise poole parandamiseks, et tulevastes kriisides oleks süsteem veatum. Igas kriisidega seotud asutuses peab olema inimene, kes on võimeline sõnumit võimalikult kiirelt välja saatma. Kuigi antud kriisis oli Terviseameti rolliks oma ekspertteadmiste jagamine ja analüüside tegemine, oodati meilt ilmselgelt rohkem. Sellise hädaolukorra lahendamine peaks muidu olema kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid Terviseamet võttis juhtrolli. Seetõttu on võimalik tagantjärele esitada süüdistusi, justkui oleks amet kriisijuhtimises läbi kukkunud ja olukorra lahendamiseks polnud mingeid plaane. Tegelikult talitati just nimelt nende plaanide järgi, mis on joogivee fekaalse saastumise lahendamiseks ette nähtud. Vastavat ministri määrust võivad kõik lugeda kasvõi Riigi Teatajast. Terviseametile on ette heidetud viivitusi juhiste andmistel, kuigi nende koostamisel arvestati haigestumise ulatust ja küsimusi, mida riigi kriisitelefonilt 1247 kõige enam küsiti. Tõsi on see, et põhjalikum küsimused-vastused stiilis artikkel ilmus Terviseameti veebis 9. mail, kuigi oleks võinud seal olla juba päev varem, kui saadi E.coli esinemisele esmane kinnitus. Teisalt suunati inimesed SMS-i kaudu helistama just 1247 infotelefonile, mille operaatoritele anti jooksvalt läbi situatsiooniraporti uuendamise lisainfot. Sealt oleks enamikele küsimustele juba varem vastused kätte saanud ja peamine soovitus oli ju väga selge algusest peale – ärge kraanivett jooge ega keetmata tarvitage. Tuleb tunnistada, et ühistel kohtumistel võinuks anda selgemaid juhiseid partneritele, et nad teeksid täiendavat teavitust teemadel, mis jäävad rohkem nende vastutusalasse. Nii näiteks tundsid ettevõtjad puudust selgetest juhistest, mis puudutasid majutusasutustes vee kasutamist ning toidukäitlejatele ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale sõnumid selle kohta, kas toidu valmistamiseks võib trassivett kasutada või mitte. Terviseametilt oodati niisiis kriisi üldist juhtimist ning väga laia kommunikatsiooni korraldamist, mis pole tegelikult kohaliku tasandi kriisis ameti ülesanne. Sujuvalt selline roll siiski võeti ja tagantjärele tarkusena ei olnud see kõige mõistlikum otsus. Terviseameti peadirektor Birgit Lao on targalt öelnud, et Terviseameti kokku kutsutud staabi olemasolu ei võtnud kohalikult omavalitsuselt ja veekäitlejalt ära elutähtsa teenuse osutaja rolli. See ülesanne ei tulnud üle Terviseametile. Vastupidi - meie pidanuks andma neile nõu nakkushaiguste ja joogivee teemal, et nemad saaksid täita elutähtsa teenuse osutaja rolli. Kõik uudised Keel EST
20. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1900 inimest, nendest 41,2% olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus kasvas 7% võrra. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes grippi haigestumus 34% võrra, haigestunutest ca 47% olid kuni 15aastased lapsed. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 7 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1319 inimest. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 62 inimest vanuses 9 – 97. Sentinelsüsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks. Haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ning grippi jõudis hooajavälisele tasemele, kuid registreeritakse veel üksikud gripiviirusega seotud haigestumised. COVID-19 Nädala jooksul lisandus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeil 799 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes registreeritud haigusjuhtude üldarv 2% võrra. Positiivsete testide osakaal moodustab 7,5%. 20. nädalal vähenes haigestumus peaaegu kõikides vanusrühmades, välja arvatud vanusrühmad 0-9, 15-19, 30-44 ja 70-74. Vanusrühmas 15-19 on suurenenud haigestumus 73% võrra ja 30-38% võrra. Haigestumuse olulisemat vähenemist täheldati vanusrühmas 80+. 20. nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate andmetel (v.a. Valga Haigla) 66 patsienti. Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 40 patsienti ehk 60,6% kõigist hospitaliseeritutest. Üle 60aastased hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 70,3% kõikidest sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientidest. Intensiivravi vajas üks patsient. Edastatud andmete kohaselt (esialgsed andmed) suri 3 patsienti. Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, lainetena ning oluliste tõusude või langusteta. Olukord hinnatakse rahulikuks, lisakoormuse ohtu tervishoiusüsteemile hetkel pole. Haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ning grippi on jõudnud hooajavälisele tasemele, registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud haigestumisi. Seega võib 2022/2023 gripihooaja lugeda lõppenuks. Edaspidi leiab informatsiooni haigestunute arvu ja laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste kohta Terviseameti veebilehelt. Kõik uudised Keel EST
Vaatamata sellele, et solaariumi kasutamisega seotud terviseriskidest räägitakse pidevalt, kasutatakse teenust kunstpäevituse saamiseks. Inimeste seas levib väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus annab "ohutuma" päevituse kui päikesevalgus. Sellele veendumusele räägivad vastu teaduslikud uuringud. Solaariumi külastamisega kaasneb hulk terviseriske: nahapõletus, onkoloogilised protsessid, enneaegne vananemine, võimalikud silmakahjustused ja ka nakkushaiguste levik jne. UV-kiirgus piiratud koguses vajalik inimorganismis normaalsete füsioloogiliste protsesside kulgemiseks. UV-kiirguse annuste suurenemisega kasvavad negatiivsete tervisemõjude tekkeriskid. UV-kiirgusest põhjustatud päevitamisprotsessi molekulaarne mehhanism näitab, et päevituse põhjustajaks on DNA kahjustus. Seetõttu on ebatõenäoline, et on olemas UV-kiirguse annuseid või manustamisviise, mis võiksid päevitamisest saadava kasu ja terviseriske eraldada. Küll on tunnustatud UV-kiirguse potentsiaal teatud terviseseisundite leevendamisel (nt. psoriaasi toetav ravi, D3-vitamiini vaeguse kompenseerimine). Kuid positiivsetele mõjudele mõeldes on oluline mõista UV-kiirguse toimemehhanisme ja tingimusi soovitud tulemuse saavutamiseks. Näiteks teatud nahahaiguste leevendamisel kasutatakse tõesti UVB kiirgust. Kuid seejuures tegemist on UVB-kiirguse kitsa spektri kasutamisega ning protseduur viiakse läbi kontrollitud keskkonnas (meditsiiniasutustes) tervishoiutöötaja jälgimise all. Taolisi protseduure ei ole kohane võrdsustada solaariumis päevitamisega. D-vitamiini positiivset tervisemõju saab täielikult lahutada UV-kiirguse riskidest suukaudse D-vitamiini lisamisega või D-vitamiini rikaste toitude lisamisega dieeti. Soovitused tarbijale Solaariumikasutajate seas on levinud väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus tekitab „turvalisema” päevituse kui päikesevalgus. On tõestatud, et nii nagu päikese UV-kiirgus suurendab ka solaariumiseadmetest saadav UV-kiirgus erinevate onkoloogiliste haiguste tekkeriski. Solaariumid ei ole ohutum alternatiiv õues päevitamisele! Kui siiski otsustad kasutada solaariumiteenust, siis oleks mõistlik enda tervise huvides küsida teenuse pakkujalt, kas ta on teinud solaariumi UV-lampide kiirguse kontrolli ning kas need tulemused ei ületa lubatud piirnormi (0,3 W/m2). Arvesta, et UV-kahjustuse vältimine võib teha sinu naha jaoks rohkem kui kõik teised nahahoolduse kombinatsioonid kokku. Päikesevaesel hooajal organismi D-vitamiini varude taastamiseks ja säilitamiseks soovitame eelistada D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või vajadusel teatud annuses toidulisandeid. Teatavate lihtsate reeglite järgimine vähendab päevitamisega seotud riske. Solaariumi kasutamine võib teid rohkem ohustada: Kui olete alla 18-aastane; Kui teil on hele või tundlik nahk, mis võib kergesti saada päikesepõletuse; Kui te olete varem saanud päikesepõletuse, eriti lapsepõlves; Kui teil on palju tedretähne või punased juuksed; Kui teil on palju sünnimärke; Kui teil või lähematel sugulastel on varem olnud nahavähk; Kui päikesevalgus on teie nahka juba kahjustanud. Kõik uudised Keel EST
Viimased veeproovide uuringute tulemused kinnitasid, et Kuressaare Pika tänava piirkonna põhitrasside joogivesi on puhas. Enne vee tarvitamist tuleb veenduda, et kinnistutel on tehtud põhjalik läbivoolutamine. Toidu müügiks valmistamisel tuleb kraanivett lasta LABRISes analüüsida. Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht selgitas, et üksikuid saasteallikaid võib leiduda kinnistuste piirides ja majasisestes torustikes, sest saastest lõpliku vabanemise vastu aitab üksnes torustike korralik läbivoolutamine. „Nii kodudes kui asutustes tuleb veenduda selles, et on tehtud põhjalik puhastus. Lisaks voolutamisele tuleb puhastada ka veefiltrid ja teised veeseadmed (nt veeboilerid),“ selgitas Albreht ja lisas, et tähelepanu võiks pöörata ka veevärgiga seotud olmeseadmetele: veekullerid, kohvimasinad, jäämasinad jne. Albrehti sõnul peavad teenusepakkujad (eeskätt toidukäitlemisettevõtted) kindlasti tegema joogivee analüüsid, et veenduda oma ettevõtte joogivee ohutuses. „Juhul, kui veeanalüüs ei vasta nõuetele, tuleb koheselt võtta ühendust Kuressaare Veevärgiga,“ lisas ta. Saaremaa abivallavanem Liis Lepik tuletab meelde, et enne Kuressaare kraanivee joomist ja selle kasutamist toidu valmistamisel peavad olema torud korralikult läbi loputatud. „Ainult nii saab olla kindel, et kodudes ja asutustes asuvatesse kraanidesse on jõudnud puhas vesi,“ ütles Lepik. Ta lisas, et AS Kuressaare Veevärk jätkab veeproovide võtmist tavapärasest sagedamini ja rohkematest kohtadest, mis võimaldab joogivee kvaliteeti pidevalt jälgida. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko tuletab meelde, et haigus võib jätkuvalt edasi levida saastunud käte vahendusel inimeselt inimesele. „Seepärast on väga tähtis jälgida hügieenireegleid nii käte pesemisel kui ka toidu käitlemisel – toiduvalmistamisel ja toiduainete säilitamisel. Kindlasti ei tohi haigena tööle minna,“ rõhutab Dontšenko. Haigestunud, kellel esinesid kõhukaebused, peaksid enne tööle naasmist läbima tervisekontrolli. Tööandja riskihindamise plaanist lähtuv tervisekontroll puudutab eelkõige toidukäitlejaid, aga ka kõiki teisi, kes puutuvad kokku riskirühma kuuluvate inimestega, näiteks hooldekodude ja lasteasutuste töötajad. Nakkushaiguste suhtes läbi viidava tervisekontrolli eest tasub tööandja. Toidukäitlejad, (kohvikuid, hotellid ja spaad, kauplused, kus on toiduletid) ja need, kes valmistavad kodus toitu müügiks (OTT, laadad, kodukohvikud), peavad enne veenduma kasutatava vee puhtuses. Selleks tuleb tellida veeanalüüsid, et torustikesse poleks jäänud haigust tekitavaid mikroorganisme. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) palub toidukäitlejatel LABRISesse pöördumisel anda kaaskirjal kinnitus proovitulemuste jagamisest PTAga ning Kuressaare Veevärgiga. See info võimaldab Kuressaare Veevärgil rakendada kiiresti meetmeid ja saada olukorrast ülevaade. „Toidukäitleja võib hakata vett toidukäitlemisel kasutama siis, kui analüüsitulemused on nõuetekohased, st E. coli ja soole enterokokke ei esine joogivees. Amet palub oma tegevused läbi mõelda ka neil kodanikel, kes plaanivad lähinädalatel valmistada tooteid avalikele üritustele. Kindlasti peab veenduma kasutatava joogivee puhtuses ja ohutuses ning tuleb teostada joogivee analüüsid mikrobioloogilistele näitajatele,“ rõhutas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona. Joogivee uuringute osas saab Kuressaares pöörduda riiklikult volitatud LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) osakonda. LABRIS võtab toidu- ja veeproove vastu tööpäeviti 8.00-15.30 ja reedel 8.00 kuni 13.00. Proovide võtmiseks vajalikud pudelid saab samuti LABRISest. Kõik uudised Keel EST
Kuivõrd Kuressaare peatrasside joogivesi on viimastel päevadel nakkusetekitajatest puhtana püsinud, ei näe Terviseamet enam vajadust üldise vee tarvitamise keelu järele. Piirang jääb kehtima kesklinnas Pika tänava piirkonnas (kaardil), mille asutustel ja elanikel tuleb jätkuvalt tarvitada korralikult läbi keedetud vett. Samuti võib üksikuid saasteallikaid leiduda erakruntide piirides ja majasisestes torustikes, sest saastest lõpliku vabanemise vastu aitab üksnes torustike korralik läbivoolutamine. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on oluline, et inimesed säilitaksid valvsuse, sest võitlus bakteriaalse saastumisega võib olla pikk protsess. „Kuigi valdavalt on peatrasside vesi mikrobioloogilistest leidudest puhas, ei jõua vee-ettevõtja iga pimeda toruotsani, mistõttu ollakse vajadusel valmis reageerima piirkonna või objektipõhiselt. Kõige kiiremini jõuame bakterist vabanemiseni, kui veel kord kõikide asutuste ja majapidamiste veesüsteemid hoolikalt läbi voolutatakse. Avage kõik olemasolevad kraanid ja kõik dušid – midagi ei tohi vahele jätta,“ rääkis Härma. Täpset torustike läbivoolutamise aega pole võimalik ette anda, sest see sõltub torustike mahust. Niisiis võib mõne korteri või majapidamise puhul piisata kümnest minutist, mõne suurema asutuse puhul kulub veevahetuseks lausa tund. Kuressaare kesklinna Pika tänava piirkonnale säilitatakse vee tarvitamisele piirang, sest sealsetest asutustest tuvastati viimased E.coli ja kolm coli-laadsete bakterite leidu. Kesklinna peatrassidest võetud proovid on aga puhtad olnud, mistõttu võib suure tõenäosusega tegemist olla jääksaastumisega objekti sisemises torustikus ning täiendava läbipesu järel võetakse sealt uued proovid. Ettevaatusabinõuna jääb aga piirkonda ajutiselt kehtima soovitus tarbevesi läbi keeta. Kesklinna piirkonna haridusasutustes tuleks enne veetarvitamist ära oodata koolide negatiivsed proovitulemused, senimaani tarnib kohalik omavalitsus neile joogiks pudelivett. Ka Saaremaa abivallavanem Liis Lepik palub Kuressaare elanikel enne kraanivee joomist lasta sellel igaks juhuks mõnda aega joosta ja tuletada seda meelde oma naabritele. „Kuressaare Veevärk jätkab veereostuse põhjuste tuvastamisega ning loodetavasti saame peagi selgitada, mis juhtus ja kuidas sellist olukorda edaspidi vältida,“ ütles Lepik. Ta lisas, et samuti uuendatakse vee-ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko sõnab, et kui torustikest bakter taandub, võib saastunud käte vahendusel haigus jätkuvalt levida inimeselt inimesele. „Seepärast on väga tähtis jälgida hügieenireegleid nii käte pesemisel kui ka toidu käitlemisel – toiduvalmistamisel ja toiduainete säilitamisel. Kindlasti ei tohi haigena tööle minna,“ rõhutab Dontšenko. Haigestunud, kellel esinesid kõhukaebused, peaksid enne tööle naasmist läbima tervisekontrolli. Tööandja riskihindamise plaanist lähtuv tervisekontroll puudutab eelkõige toidukäitlejaid, aga ka kõiki teisi, kes puutuvad kokku riskirühma kuuluvate inimestega, näiteks hooldekodude ja lasteasutuste töötajad. Nakkushaiguste suhtes läbi viidava tervisekontrolli eest tasub tööandja. Kuresaares tegutseb mitmeid toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid. Põllumajandus- ja toiduamet kutsub neid asutusi, eelkõige kohvikuid, hotelle ja spaasid, üles rakendama enesekontrollimeetmeid, et veenduda toidu valmistamiseks kasutatava vee puhtuses. Selleks tuleb joogivett täiendavalt analüüsida, et asutuse torustikesse poleks jäänud haigust tekitavaid mikroorganisme. „Kuigi Kuressaare Veevärk on kinnitanud, et peatrassis on vee kvaliteet tagatud, annab suurema kindluse see, kui toidukäitleja veendub ka ise proovivõtu käigus, et tema poolt kasutatav vesi vastab kõigile mikrobioloogilistele kvaliteedinäitajatele, sest asutusesisene torustik võib varjata veel jääksaastust, mida pole võimalik põhitrassi veeanalüüsidest tuvastada,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona. Joogivee uuringute osas saab Kuressaares pöörduda riiklikult volitatud LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) osakonda. LABRIS võtab toidu- ja veeproove vastu tööpäeviti 8.00-15.30 ja reedel 8.00 kuni 13.00. Kõik uudised Keel EST
19. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1773 inimest, nendest 39,3% olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus vähenes 12% võrra. Grippi haigestumus suurenes 18% võrra, haigestunutest ca 40% olid kuni 15aastased lapsed. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi kaheksa patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1312 inimest. Neist 67,5% on olnud üle 50aastased. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 62 inimest vanuses 9-97. Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks. Registreeritakse üksikud B-gripiviirusega seotud haigestumised. Hospitaliseerimiste põhitrend kõigub oluliste tõusude või langusteta. Nädala jooksul lisandus 817 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes eelmise nädalaga võrreldes 22%. Positiivsete testide osakaal moodustab 7%. Haigestumus vähenes peaaegu kõikides vanusrühmades. Nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate andmetel 80 patsienti. Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 40 patsienti ehk pooled kõigist hospitaliseeritutest. Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, oluliste tõusude või langusteta. Olukord hinnatakse rahulikuks, lisakoormuse ohtu tervishoiusüsteemile hetkel pole. Kõik uudised Keel EST
Tänasest saavad kõik soovijad kaasa rääkida Keskkonnakäpa konkursi rahva lemmiku valimisel. Hääletada saab 26. maist kuni 1. juunini keskkonnatunnustused.ee kodulehel.
Valitsus otsustas liita erineva kaitsekorraga loodusobjektid ja moodustada nende põhjal Saaremaal Kaarmise-Jõempa kaitseala.
Mullu käis Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.
Enam kui pool ehk 60% Eesti elanikest on tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu suhtes positiivselt meelestatud, selgus aprillis läbi viidud uuringust.
Kliimaministeerium loodab tihedalt asustatud piirkondade inimestele juba sel suvel avada kauaoodatud võimaluse küsida toetust vana ahju asendamiseks õhksoojuspumbaga või uue, vähem saastava ahjuga.
Eesti looduskaitse kõrgeima autasu – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos kuldmärgiga – pälvis putukateadlase ja looduse populariseerijana tuntud Urmas Tartes. Looduskaitsekuu avamisel Kadrioru lilleaias andsid president Alar Karis ja kliimaminister Kristen Michal üle ka tänavused looduskaitsemärgid ja noore looduskaitsja märgid.
Värsked vaatlused näitavad, et saabunud on õige aeg kuuse-kooreüraskite asustatud püünispuud metsast välja vedada. Kui püünispuid välja vedada ei saa, tuleks need kindlasti koorida ja koor hävitada või maha matta.
Keskkonnaagentuuri poolt koostatav aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.
Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.
Alates tänasest võib Keskkonnaagentuuri veebilehel ilmateenistus.ee jälgida operatiivselt Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest 9 kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.
Möödunud seireaasta oli mitmekesine – kui Kabli linnujaamas oli tavapärasest rahulikum, siis hallhüljeste ja ööliblikate loendamistel löödi rekordeid.
18. mail tähistab rahvuslik ilmateenistus oma 104. tegutsemisaastat. Ka seekord oleme ühendanud jõud Muuseumiöö programmiga ning kutsume kõiki ilmahuvilisi 20. mail külla.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas, et muudab valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu algatuse kohta, mis käsitleb asulareovee puhastamist. Komisjon on vastu kohustusele vähem kui 2000 inimesega reoveekogumisalal kanalisatsioonitrassi välja ehitada. Link uudisele: ELAK on vastu kanalisatsiooniga liitumise nõuete karmistamisele
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu ja kolm kollektiivset pöördumist. Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamiseks
Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles täna Riigikohtu taasloomise 30. aastapäeval peetud kõnes, et hindab kõrgelt Riigikohtu panust parlamentarismi edendamisel ning oma lahendites parlamendi töös oluliste põhimõtete sisustamisel ja mõtestamisel. Link uudisele: Hussar tunnustas Riigikohtu panust demokraatia põhimõtete eest seismisel
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada ja saata esimesele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, mis muudab ministeeriumide tööjaotust ja näeb ette kolme ministeeriumi ümbernimetamise. Link uudisele: Ministeeriumide tööjaotust muutev eelnõu jõuab esimesele lugemisele
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu viis otsust, millega moodustas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, NATO Parlamentaarse Assamblee, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee, Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi ja Balti Assamblee Eesti delegatsiooni. Link uudisele: Riigikogu moodustas viis välisdelegatsiooni
Riigikogu otsustas määrata Eesti Panga nõukokku Urmas Varblase ja esimese lugemise läbis eelnõu, millega sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade erandjuhtudel kiirendatud korras laiendamine. Link uudisele: Relvaseaduse muudatused läbisid esimese lugemise
Peipsi järv: Lõuna- ja edelatuul 8, puhanguti kuni 12 m/s.Soome lahe lääneosa: Lõuna- ja edelatuul puhanguti kuni 16 m/s.Läänemere põhjaosa: Lõuna- ja edelatuul 12, puhanguti kuni 16 m/s.Väinameri: Lõuna- ja edelatuul puhanguti kuni 15 m/s.Liivi lahe põhjaosa: Lõuna- ja edelatuul puhanguti kuni 15 m/s.
Öösel: Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 13:00 UTC 28.05 kuni 13:00 UTC 29.05.2023. Sünoptiline ülevaade: madalrõhulohk liigub Skandinaaviast üle Läänemere kirdesse. Hoiatused: Läänemere põhjaosa: lõuna- ja edelatuul 12, puhanguti kuni 18 m/s. Laine kõrgus 1,5-2,5 m. Soome lahe lääneosa: lõuna- ja edelatuul puhanguti kuni 16 m/s. Laine kõrgus 1-2 m. Liivi lahe põhjaosa, Väinameri: lõuna- ja edelatuul puhanguti kuni 15 m/s. Laine kõrgus 0,7-1,5 m. Läänemere põhjaosa: lõuna- ja edelatuul 6-11, puhanguti kuni 15 m/s nõrgeneb järk-järgult ja öö hakul pöördub loodesse ja põhja 5-10 m/s, homme pärastlõunal läänekaare tuul 3-8 m/s. Täna laine kõrgus 1-2 m. Kohati sajab hoovihma. Nähtavus hea. Soome laht: lõuna- ja edelatuul 6-11, puhanguti kuni 16 m/s nõrgeneb järk-järgult, öösel läänekaare 4-9 m/s, homme päeval loode- ja läänetuul 6-11, puhanguti kuni 15 m/s. Täna laine kõrgus 1-2 m. Kohati sajab hoovihma. Nähtavus hea. Väinameri, Liivi lahe põhjaosa: lõuna- ja edelatuul 6-11, puhanguti kuni 15 m/s nõrgeneb järk-järgult ja pöördub läänekaarde, öösel läänekaare, homme päeval valdavalt loodetuul 4-9 m/s. Täna laine kõrgus 0,7-1,5 m. Kohati võib sadada hoovihma. Nähtavus hea. Päeval:
Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 5..11°C. Päeval: Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub valdavalt lääne- ja loodetuul 4-10, põhjarannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 14..19, tuulepealsel rannikul kuni 11°C.
Toonekured laulsid pesal, samal ajal liigutades päid 23.05.2023 Järvamaa Foto: Peep Saluvee Ilmaprognoos 27.05.2022 - 2.06.2023
Värska võõrustab sel nädalavahetusel Balti meistrivõistlusi orienteerumises. Eesti on avapäeva järel Läti järel teine.
Võru valla esimesel ettevõtetele suunatud ümarlaual osales ligi 20 ettevõtet.
Ivana Ochoa Lizarazo (23) on Kolumbia naine, kes ei teadnud 2019. aastani Eestist midagi. Nüüd on tema kodu Võrumaal väikses külakeses, ta on abielus eestlasega ja neil on kahekuune pisitütar.
Sel nädalal jõudis riigikogu päevakorda samasooliste abiellumist võimaldavad seadusemuudatused, mille vastuvõtmise korral seisavad vaimulikud peagi valiku ees, kas mees- või naispaare laulatada või mitte. EELK Võru praost Üllar Salumets ütleb, et kirik pole selles küsimuses sugugi ühtne.
Võrru Tamula järve randa kerkib järgmiseks hooajaks aasta ringi kasutatav rannahoone. Sel suvel jätkab seal veel tööd suviti populaarne rannabangalo.
Amber Alert Europe algatas iga-aastase ennetuskampaania, mille fookuses on laste turvalisus. Eestis veab kampaaniat rahvusvahelise organisatsiooni liige SA Kadunud.
Sänna kultuurimõisas sai teoks neljas Juhan Jaigi võrukeelne jutupäev ja jagati kätte 36. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse «Mino Võromaa» auhinnad.
Nii mõnigi Lõuna-Eesti ööklubi on pidanud uksed sulgema, sest pandeemia antud hoobile on järgnenud üleüldine inflatsioon ning külastajaid on vähe.
Parksepa keskkool Võrumaal viis neljapäevasel õuesõppepäeval õpilased ekskursioonile keskaega, tutvustades ajastule omaseid tegemisi nagu alkeemia ja nõiakunst, aga ka vibulaskmine ning poomivõitlus.
Eesti parima õpilasfirma tiitli viisid sel aastal koju Võru gümnaasiumi 11. klassi õpilased Reio Metsla, Robin Laiv ja Tair Linnas Õpilasfirmast MilSpray, kes lähevad Türki Eestit esindama Euroopa Õpilasfirmade võistlusele.
Kuuse-kooreüraski laieneva haardega hädas olevad Lõuna-Eesti metsaomanikud otsivad leevendust putukalõksudest, kus uut kuuske otsivad üraskid kütkestava feromoonilõhnaga märja haua leiavad.
Lätis Aloja krossirajal toimus EMX85 ja EMX65 klassi Põhja-Euroopa regiooni kolmas EM-etapp. EMX85 klassis oli oodata võitlust poodiumikohtade eest kolme poisi vahel. Sõmerpalu motoklubi noormeestele Travis Leokile ja Lucas Leokile suudab kiiruse poolest vastu hakata vaid lätlane Jekabs Hudolejs.
Võru lähistel Juba küla metsades käiv uue, umbes 10 kilomeetri pikkuse riigikaitselise tee trassikoridori rajamisega on jõutud Jummallätte ojani, kust jääb ehitajatel finišini veel vähem kui pooltteist kilomeetrit.
Viking Security naissoost turvatöötaja tegi Võrus järsu lõpu paljusid poode terroriseerinud professionaalse alkoholivarga tegevusele, tõkestades vägivaldse mehe tee ja pidades ta rüseluse lõpuks kinni.
Ellujäämise kunstide dokprogrammi käigus valmivad 2024. aasta kevadeks kaheksa lühidokumentaali Lõuna-Eestist.
Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastu olev MTÜ Meie Nursipalu ning veel 20 eraisikut ja ettevõtet esitasid esmaspäeval Tallinna halduskohtule kaebuse valitsuse tegevuse vastu ja esialgse õiguskaitse saamiseks ehk kõigi käimasolevate tegevuste lõpetamist seoses harjutusvälja laiendamisega.
Pühapäeval, 28. mail toimub Lõuna-Eesti memme-taadi rahvapidu «Metsast merele». Kubija vabaõhulaval näeb kokku 83 eakate laulu-, muusika- ja tantsukollektiivi ning lavale astub ligikaudu 880 esinejat Võru-, Põlva-, Valga- ja Viljandi maakonnast.
Kaitseliidu Tartu maleva buss kaldus eile keskpäeva paiku Võrumaal Sõmerpalus liialt teepervele, mis oli Kaitseliidu teatel pehme, ning buss vajus kraavi.
Meie Nursipalu MTÜ saatis üleskutse Euroopa Komisjoni õigusvolinikule, NATO peasekretärile ja Euroopa ajakirjanikele seoses demokraatia põhimõtteid ja kodanike põhiõigusi rikkuva protsessiga Nursipalus.
Sänna kultuurimõisas sai teoks neljas Juhan Jaigi võrukeelne jutupäev ja jagati kätte 36. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse «Mino Võromaa» auhinnad.
Suurel Munamäel on käimas remonditööd, mille käigus uueneb seal valgustus ja paraneb ligipääs ning uue ilme saab ka Eesti kõrgeimas paigas asuva vaatetorni sisemus.
Kuuse-kooreüraski laieneva haardega hädas olevad Lõuna-Eesti metsaomanikud otsivad leevendust putukalõksudest, kus uut kuuske otsivad üraskid kütkestava feromoonilõhnaga märja haua leiavad.
Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastu olev MTÜ Meie Nursipalu ning veel 20 eraisikut ja ettevõtet esitasid esmaspäeval Tallinna halduskohtule kaebuse valitsuse tegevuse vastu ja esialgse õiguskaitse saamiseks ehk kõigi käimasolevate tegevuste lõpetamist seoses harjutusvälja laiendamisega.
Lõuna-Eesti kolmest maakonnast osaleb 13. noorte laulupeol «Püha on maa» kokku 56 kollektiivi. Neist 27 on Võrumaalt, 16 Põlvamaalt ja 13 Valgamaalt. Suurpeo alguseni on jäänud veidi enam kui kuu.
Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses euroraha tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest.
Eksamiperioodiga algas ka esimene Võrumaa haridusfestival. Vajadust selle järele näitab kas või see, et statistikaameti andmetel on maakonna tööealisest elanikkonnast ligi kolmandik erialase hariduseta, mis on oluliselt kehvem näitaja kui Eestis keskmiselt (26%). Samuti on elukestvas õppes osalemise määr madalam kui mujal Eestis.
24 vabatahtlikku päästekomandot said komandohoonete ehitamiseks, renoveerimiseks või varustuse uuendamiseks kokku 3,1 miljonit eurot.
Laulja ja laululooja Anu Tauli uus autoriplaat «Metskass», mis jõudis digialbumi ja CD kujul kuulajateni eelmise aasta lõpus, ilmus nüüd ka vinüülina. Esitlus leiab aset muusiku kodupaigas Haanjas 18. mail kohvik-restoranis Suur Muna.
Viiendat hooaega alustav Filmi Vargamäe külastuskeskus peab tänavu muude tööde ja tegemiste kõrval ette võtma ka majavammi tõrje.
Antsla vald korraldas Kuldre kooli spordisaalis Võrumaa omavalitsuste töötajate tänavused meistrivõistlused võrkpallis. Esindatud olid kõik viis omavalitsust ning põnevaid mänge jagus mitmeks pikaks ja põnevaks tunniks.
Tänavuse Võrumaa jooksu- ja kõnnisarja kaks esimest etappi võitis laskesuusataja Raido Ränkel, kes võistles mõlemal korral eelkõige iseendaga.
Rõuges lõppes kolmapäeval nädalane koostöölaager, kus Itaalia, Türgi, Poola ja Eesti kultuuri- ning noorsootöötajad pidasid plaani, kuidas muuta riikide kultuuripärand noorte jaoks enesearendamise allikaks.
Võrumaal süttis teisipäeva õhtul põlema päev läbi põllule lehma vedelsõnnikut vedanud poolhaagisega veoauto.
Võrumaal puhkes teisipäeva õhtul tulekahju hoones, kus elanud vanem mees sai tugevaid põletushaavu ning hoone ise hävis.
MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa saatis norrakeelse kirja NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile, rõhutades, et kaunis loodus ja põlisrahvas võrokesed on pikas vaates väärtuslikumad kui 1000 majutuskohta sõduritele mugavas kauguses, raadatud metsad ja laastatud maa.
Laupäeval Antsla staadionil toimunud tervisepäev laienes ka linna ja valda.
Sel nädalal jõudis riigikogu päevakorda samasooliste abiellumist võimaldavad seadusemuudatused, mille vastuvõtmise korral seisavad vaimulikud peagi valiku ees, kas mees- või naispaare laulatada või mitte. EELK Võru praost Üllar Salumets ütleb, et kirik pole selles küsimuses sugugi ühtne.
Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastu olev MTÜ Meie Nursipalu ning veel 20 eraisikut ja ettevõtet esitasid esmaspäeval Tallinna halduskohtule kaebuse valitsuse tegevuse vastu ja esialgse õiguskaitse saamiseks ehk kõigi käimasolevate tegevuste lõpetamist seoses harjutusvälja laiendamisega.
Laupäeval kell 15.53 juhtus liiklusõnnetus Antsla vallas Tsooru külas, kus mootorrattaga Victory Judge sõitnud 49-aastane mees kaotas kurvis sõiduki üle kontrolli ja kukkus.
Lõuna-Eesti kolmest maakonnast osaleb 13. noorte laulupeol «Püha on maa» kokku 56 kollektiivi. Neist 27 on Võrumaalt, 16 Põlvamaalt ja 13 Valgamaalt. Suurpeo alguseni on jäänud veidi enam kui kuu.
Noormees ronis esmaspäeval Antsla vallas katuse otsa ega saanud sealt enam ilma päästjate abita alla.
Eksamiperioodiga algas ka esimene Võrumaa haridusfestival. Vajadust selle järele näitab kas või see, et statistikaameti andmetel on maakonna tööealisest elanikkonnast ligi kolmandik erialase hariduseta, mis on oluliselt kehvem näitaja kui Eestis keskmiselt (26%). Samuti on elukestvas õppes osalemise määr madalam kui mujal Eestis.
Eesti rahvakultuuri keskus korraldab 16.–21. maini üleriigilise jutuvestmisfestivali Ööbikuööd, mis hõlmab rohkem kui 120 üritust 14 maakonnas. Keskne idee on kuulamine kui kogukondi liitev praktika.
Suvelavastuse «Metuusala» trupp on käivitanud prooviperioodi, et tuua publikuni Jan Kausi ja Mihkel Kohava algupärand.
Antslas leidis neljapäeval aset liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto ja mopeed.
Antsla vald korraldas Kuldre kooli spordisaalis Võrumaa omavalitsuste töötajate tänavused meistrivõistlused võrkpallis. Esindatud olid kõik viis omavalitsust ning põnevaid mänge jagus mitmeks pikaks ja põnevaks tunniks.
Laupäeval puhkes Võrumaal Antsla vallas Lümatu külas elumajas tulekahju, kui tuld võtsid kamina ees olnud puud.
Võru maakonna tänavuseks korvpallimeistriks krooniti Forega Logistics, kes finaalkohtumises vastasest kindalt üle oli.
Antslas tulid kooliõpilased ja vabatahtlikud neljapäeval RMK-le appi metsa istutama, et hiljaaegu maha raiutud Kasumetsa kuusiku asemele noor kaasik sirguma panna.
Neljapäeval jõuab valitsuse ette relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, et luua õiguslikud alused kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, sealhulgas palju vaidlusi põhjustanud Nursipalu harjutusvälja arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras.
Värska võõrustab sel nädalavahetusel Balti meistrivõistlusi orienteerumises. Eesti on avapäeva järel Läti järel teine.
Jupiter Io uus noortesaade «Meie hitt» tõi kokku muusikud Lenna ja Tanel Padari ning gümnaasiumis õppivad noored, kes said ülesande luua lauljatele muusikavideod.
Täna veidi enne kella 9 sai häirekeskus teate, et Setomaa vallas Treski külas on juhtunud liiklusõnnetus.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) käis reedel Setomaal, et klattida ära ministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaare Postimehes ilmunud arvamusartikliga sündinud segadus, nagu plaaniks Eesti sulgeda Petseri külje all asuva Koidula piiripunkti. Kuigi turism Eesti ja Venemaa vahel on Ukraina sõja tõttu sisuliselt katkenud, ei jää see siseministri hinnangul igavesti nii.
Moskva õigeusu kirik võib anda Petseri kloostrile lavra ehk suurkloostri seisuse, et korvata sellega Ukrainas saadud usuelulisi kaotusi ning kujundada endisest Eesti maakonnalinnast Venemaa üks tähtsamaid usukeskusi.
Lõuna-Eesti kolmest maakonnast osaleb 13. noorte laulupeol «Püha on maa» kokku 56 kollektiivi. Neist 27 on Võrumaalt, 16 Põlvamaalt ja 13 Valgamaalt. Suurpeo alguseni on jäänud veidi enam kui kuu.
Koidula piiripunktis leiti neljapäeval ühest veokist ligi 4000 salasigaretti.
Eesti keelenõukogu viibis väljasõiduistungil Setomaal Värskas, et saada ülevaade seto keele kasutusest igapäevaelus ja seto keele hoidjate tegemistest.
Eksamiperioodiga algas ka esimene Võrumaa haridusfestival. Vajadust selle järele näitab kas või see, et statistikaameti andmetel on maakonna tööealisest elanikkonnast ligi kolmandik erialase hariduseta, mis on oluliselt kehvem näitaja kui Eestis keskmiselt (26%). Samuti on elukestvas õppes osalemise määr madalam kui mujal Eestis.
24 vabatahtlikku päästekomandot said komandohoonete ehitamiseks, renoveerimiseks või varustuse uuendamiseks kokku 3,1 miljonit eurot.
Setomaa ansambel Nedsaja Küla Bänd avaldas uue loo pealkirjaga «Neiukene».
Antsla vald korraldas Kuldre kooli spordisaalis Võrumaa omavalitsuste töötajate tänavused meistrivõistlused võrkpallis. Esindatud olid kõik viis omavalitsust ning põnevaid mänge jagus mitmeks pikaks ja põnevaks tunniks.
Festival Võnge avaldas täieliku nimekirja artistidest, kes 6.–8. juulil Setomaal Anzelika mahetalus üles astuvad.
Lõuna-Eesti kolme maakonna omavalitsusjuhtide palgaedetabelit juhib Otepää vallavanem, kellele järgnevad Tõrva ja Põlva vallajuht.
Türgis on täna presidendivalimste teine voor.
Eesti Pank avaldas värske uuringu Eesti leibkondade finantshaavatavusest.
Kui varem soovis valitsuskoalitsioon majutusasutuste käibemaksu tõsta 22 protsendini, siis praegu kaalutakse uut maksumäära, mis jääks seni kehtiva 9 ja 22 protsendi vahele.
Täna õhtul algasid Kärdla kirikus antud kontserdiga eesti muusika pidupäevad Hiiumaal, mis on pühendatud helilooja Rudolf Tobiasele, kelle sünnist möödub homme, 29-ndal mail 150 aastat.
Esimest korda jäähoki maailmameistrivõistlustel nelja parema sekka jõudnud Läti võitis ajaloolise pronksmedali, alistades kolmanda koha kohtumises lisaajal 4:3 USA koondise.
Vormel-1 MM-sarjas on tänavusest kuuest etapist võitnud Red Bulli meeskond, Monacos sai vihmasajus etapivõidu kahekordne maailmameister Max Verstappen.
Naiste seitsmevõistluse võitis Götzises ameeriklanna Anna Hall, kes parandas isiklikku tippmarki tublisti rohkem kui paarisaja punktiga ja ründas ka maagilist 7000 punkti piiri.
Sloveenias Bledis peetud sõudmise Euroopa meistrivõistlustel jäi Eesti koondise parimaks tulemuseks 14. koht, mille saavutasid paarisaerulisel kahepaadil Mikhail Kushteyn ja Johann Poolak.
Jalgpalli Eesti meistriliigas ehk Premium liigas naasis viimases kahes mängus viigiga leppinud Tallinna FCI Levadia võidulainele, alistades A. Le Coq Arenal 2:1 Nõmme Kalju. Levadiale tõid võidu Edgar Turi ja Ilja Markovskõi väravad, Kalju eest skooris Aleksandr Volkov.
Õppusel Kevadtorm sai üks reservväelane kuulitabamusest vigastada, mistõttu sõjaväepolitsei uurib juurdluse käigus juhtumiga seotud detaile.
Norra tuuri (UCI 2.Pro) lühendatud avaetapil (85,2 km) võidutses Madis Mihkelsi meeskonnakaaslane Mike Teunissen (Intermarche – Circus – Wanty; 1:58.30). Eestlane ise finišeeris 45. positsioonil.
1. mail sünnipäeva tähistanud Raadio 4 pani juubelikuule punkti perepäevaga, mis pühendati käimasolevale liikumisaastale.
Rannavollepaar Heleene Hollas ja Liisa Soomets jäid Šveitsis Locarnos toimuval Beach Mastersi turniiril laupäeval kohalikule duole Dunja Gerson – Laura Caluori 1:2 (21:14, 18:21, 13:15) alla.
Kohtla-Nõmme staadionil toimunud 24 tunni jooksus olid hoos tartlased: Julia Rakitina püstitas Eesti rahvusrekordi nii 12 kui ka 24 tunni jooksus, 12 tunni jooksus uuendas rekordinumbreid Rait Ratasepp.
Raadio 2 saate "Reedene draiv" mini-live'ide seeria tõi seekord lavale An-Marleni.
Mattias Käidi tööandja Bukaresti Rapid alistas Rumeenia kõrgliiga viimases voorus võõrsil Joonas Tamme koduklubi FCSB 5:1.
Pühapäeval saavad Hiiumaal hoo sisse helilooja Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevale pühendatud Eesti muusika pidupäevad.
Esmaspäeval alustavad Kaia Kanepi (WTA 74.) ning Anett Kontaveit (WTA 78.) enda teekonda Prantsusmaa lahtiste slämmiturniiril ning mõlema eestlanna mängupäev algab kell 12.
Ida-Viru turismiettevõtete hinnangul tooks igasugune maksutõus maakonna turismisektorile väga suurt kahju ning kasvavaid kulusid arvestades võivad spaad juba tänavu koondama hakata.
Copyright © 2050 Võrumaa Sõprade Selts
