Mõniste Peetri Liisa algkool

Kokkuvõte Mõniste valla 6 kl. algkooli kroonikast:

Mõniste koolide üle on esimesed teated 23. märtsist 1786. a., kus nim. Mõnistes Saru külas (vist praegu Saru vald) kooli, mis asunud rehes ja kus õpetajaks olnud Tanni Henno – tubli töömees, kes osanud õpetada kirjutamist ja lugemist. Palgaks olnud talle „ühe päeva“ maa ning muist maksest ja teost vaba. Lapsi oli sügisel koolis 50, kuna kevadel 20, sest pastor lubanud mõnedel vanematel omi lapsi kodus õpetada. Kooli on katsunud ja üle vaadanud koolivanem üks kord nädalas ja pastor üks kord kuus. Seda on käskinud vist osalt ka mõisaomanik von Kosküll, kes ka nõudis, et lapsed peavad saama koolitatud ning lubab asutada veel kaks kooli. Ta lubab õpetaja palgaks veel 8 vakka rukkeid, 6 vakka otri, 4 puuda soola ja 2 n. küünlaid. 1826. a. on mõisaomanikuks von Wulf ja koolis on puudujale trahviks 8 kop. nädalas. 1830. a. on trahv 10 kop. nädalas. Kooliga oldi rahul 1827-1837 a. 1837. a. visit. protokollis soovitab praost kooli võtta enam peremehe poegi, et saaks tublisid põllumehi. Kooli võis võtta lapsi 7 eluaastast pääle. 1836. aastal pole lapsed korralikult koolis, (ikaldusaasta 1836. aastal) sest samal aastal on olnud suur viljaikaldus ja rahe. (ikaldusaasta 1836. aastal.)

61, 1. 1846. a. on esimene märkus Ädiste ja Lutsupalu (Horsti talu maal) (Need arvatakse olevat von Koskülli poolt asutatud kaks kooli, nagu ta seda oli lubanud.) koolide kohta. Ädistes on õpetajaks keegi, kes ei oska kirjutada, saab lahti selle eest ja asemele Peeter Kuus, kuna Lutsupalus on õpetajaks jälle suur joodik, kes sellepärast lahti lastakse. 1855. a. visit. prot. kaevatakse, et Harglas pole isikuid, kes oskaks kooli armsaks teha, kuid peab leppima olevate õpetajatega, sest teised puuduvad. 1857. a. on õpetajatele korraldatud neljanädalane kursus. 1859. a. on olnud üle kihelkonnaline koolide pidu. 1860. a. loetakse Ädiste kooli parimaks kogu Harglas. Lutsupalu kool põles 1863. a. maha, ta oligi juba vana ja halb. Uus koolimaja ehitati 1864. a. Kuntsile. Ädiste kool toodi Liisa tallu ja siit pääle nim. teda „Liisa kooliks“, kuna Kuntsil asuvat kooli nim. „Peetri kooliks“. 1898. a. liidetakse mõlemad koolid ja tuuakse uuesti selleks ehitatud kahekordsesse koolimajja vallamaja juure. Maja ehitati puust, mõisaomanik von Wulf tahtnud küll anda Tiitsa karjamõisast telliskivid, kuid vallanõukogu ei olla seda vastu võtnud, arvanud liig suureks kingituseks(!) Koolis oli siis umbes 100 last. Õpetajaid oli kolm. 1903. a. oli palgaks juhatajal 200 rbl. ja õpetajail ühel 100 rbl., teisel 150 rbl. (enamlaste aeg) aastas. Koolimaja lõhuti põhjalikult sakslaste ja enamlaste poolt 1917-1919, kuni 27. mail 1919. a. enamlased lõplikult Mõnistest lahkusid. Hakati hiljem ehitama ka uut koolimaja puust, kahekordne, mis valmis 1926. a. Praegu on õpilasi koolis 150 ümber, õpetajaid 5 ja klasse 6.

Mõniste algkooli õpetajad:

1) Tanni Henno 1786. aastast kuni – ei teata.

2) Keegi X Ädistes kuni 1846. (Kes pääle Tanni Heino olid õpetajaks, seda ei ole teada, kuni 1846. a. kiriku visit. protokollis räägitakse kellegist X-ist.)

3) Peeter Kuus Ädistes 1846. a. – ei teata.

4) Johan Pettai Lutsupalus, mis aastast pole teada, kuni 1847. a.

5) Hans Liiva Lutsupalus 1847. a. kuni umbes 1869. a.

6) Mihkel (ise nimetab end Mehkaks) Eichenbaum Kuntsil umbes 1869. a. kuni umbes 1900. a.

7) Otto Kuus Kuntsil abiks 1868. a. kuni – ei ole teada.

8) Jaan Kõiv „Liisas“, mis aastast pole teada kuni 1884. a.

9) B. Kischenberg „Liisas“ abiks, mis aastast pole teada kuni 1884.a .

10) Jaan Lepp juh. „Liisasse“ 1884. a. – 1902. a.

11) Jaan Kokk abi „Liisasse“ 1884. a. – 1900. a.

12) Richard Peetri p. Nemvalts 1900. a. – 1905. a.

13) Peeter Jaani p. Nemvalts 1900. a. – eo ole teada.

14) Jaan Paltser juh. 1902. a. – 1905. a.

15) Põld juhatajaks 1905. a. – 1910. a.

16) Kusta Eichenbaum juh. 1910. a. – 1915. a. (langes sõjas).

17) 1915–1916 a. juh. Hugo Ploomipuu asetäitjana.

18) Aug. Pihlak juh. asetäitjaks 1916.a. – 1917. a.

19) Eduard Ploomipuu juh. 1917. a. – kuni tänaseni (õpet. oli juba 1912. a.)

Õpetajaid on olnud 1905 – kuni tänaseni arvult 17, enamjagu lühikest aega asetäitjatena sõjaastatel.

 Lõuna-Eesti, 9 juuni 1937

Mõniste muutis algkooli nime.

Mõniste wallawalituse otusega on muudetud Mõniste walla “Peetri Liisa algkooli” nimi ja wõetud uueks nimeks “Mõniste algkool”