Mehkamaa

“Mehkamaa”

Tükike omapärast Võrumaad wastu lõunapiiri

Mõniste ehk ..Mehkama” uime on kaugemal kuulnud peamiselt vahest need, kes jälgisid omal ajal paljutõotava, aga traagilise elulõpuga ..Puhastustule” autori saatust, kellele Mõniste oli sünnipaigaks. Avaliku elu tegelasi ja tubleid mehi ja natsi on siit saanud mitmele poole, peamiselt küll Walga linnale. Nii on puhastverd mõnistlased Walga saadik Riigivolikogus Jaan Kokk. Valgamaa koolide inspektor Aug. Kõiv, Tiisikusttõuandta juhataja prl. dr. Lepp, maavalitsuse haridusosakonna asjaajaja Jul. Kõivumägi jt.

Kohalejäänud mõnistlased etendavad Walga suhtes samuti tähtsat osa, sest kuigi admintstratiivselt kuuludes Wõru alla, käivad nad ometi meelsamini Walgas, ajavad siitkaudu ka kõik asjad ning koolitavad lapsedki. St julge just väita, et nad Walka rohkem armastaks kui Wõru, aga esimesse pääseb ju igal ajal kiiresti kuulsa ~Mehkama ekspressiga” ehk nagu ametlikes kirjades nimetatakse Walga-MõniSte kitsaroöpalisel. Tee, et mainitud raudteeharu kitsaroopalistest liinidest on tasuvaim, tuleb Ühes osaS ka mdniftlaste arvele kirjutada nemad sõidavad kõige pikema tee ja maksavad ka waStavatt kõige enam. Iseäranis nüüd, millal Saru vald ja Taru saeveski (õigemini riiklik Saru metsatööstus) kuuluvad Mõniste valla alla, võivad mõnistlased täie õigusega väita, et nemad annavad lõviosa Walga-MõniSte kitfaroopalije teenistusest.

Elu, liikumist ja teenistust toob Malgast Hoppa kulgev raudtee muidugi ka MõniStesse, mida silmananähtavalt väljendab Tiitsa Lesti poolel asuva viimse jaama Ümber tekkinud alevik. Lisaks raudteelaste ja kõigi raudteest sissetulekut saavate isikute elamutele kerkid siin hoogsalt ka käsitööliste ja ja äritsejate maju. Ses mõttes pidurdab Tiitsa tunduvalt valla keskuses asuva Knutsi arengut, mis jaamast paar km kaugel. Kuntsil asuvad küll vallamaja ja Koolitare”, aga Tiitsal seevastu restoran, tuletõrje uus maja ja (uuremad kauplused. Mõniste asundusest, Tarust ja Parmupalu kandist minnatse ikka. nagu juba kõnekäändki kujunenud, „Kuutst kaudu Tiitsale”. Suuremaks kohapealseks sündmuseks lm samuti teeniStuSnttikaks) oli Mustjõele kivisilla ehitamine, mis nüüd kevadel lõplikult valmis ning suurima Wörumaa sillana on kujunenud mõnistlaste ja sarvkeste uhkuseks, ühendades liidetud Tarn valda Mõnistega, sai uub sild ühtlasi nagu sidemeks jõe ja heinamaaU-Oa lahutatud wallaosnde vahele. Praegu toimub sae tee ehitamine, kuna senine, Taru mõisast Mõnis-.

U mõisasse kulgew oli liig äkilise käänakuga Walga-Worn maantee suhtes. (Wana tee oli omal ajal nii ehitatud, et Mõniste mõisa lossi eest wöis näha otse Taru mõisasse). Tarnküta elanikele oleks aga hädapärast waja veel üht vaiksemat silda Taru ja Kuntsi Mahele, kuna otsejoones laab 1,5 km, ringi kivisilla kaudu aga 10 km. Praegu käiakse kütt niivuteeraja kaudu üle jõe, aga suurvee aegadel ja poriga muutub siitkaudu liikumine võimatuks. Muidugi kasutavad sarulascd vajalikku ühendusteed nõudes ka väidet, et kui võtsite meid oma valla juurde, siis looge ka soodsam juurdepääs. Mõnistlase iseloomujooneks kõigis ta tegemistes ja talitustes on elurõõmus huumor ja paras naljajutt parajal kohal. Muidugi ei sLLStcta seejuures naabri nahka, aga kust siis muidu Nalja saaks. Ka vaielda armastab ta, olgu piimaühingu või tuletõrje koosolekul, või lihtsalt niisama huvi pärast kas omavahel koos viibides või poeleti (jn muidugi ka tuletõrje restorani lett) ees. Wööra vaStu aga mõnistlane on külalislahke ja heasoovlik. Sama meeldiv paistab võõrale Mõniste maastik oma orgude, mäekallakute ja kaugete vaadetega. Isegi Haanja Munamägi paistab siia üle sincndavate metsade. Mustjõgi lookleb lniaS ürgorus heinamaade vahel, aeglaselt tõusvatel mäekallakutel paistavad kiilad ja talud, üllatavalt kaunis on Waidwa jõekese org sarnpuupuhmavtikkude ja otse jõest kerkiwa suure Wercvamäega, mille otsas põletatakse wõidntuld. Mõniste see on üks nurki Ka-gu-EeSltS, miS võib pakkuda palju uut ja huvitavat matkajale: ilusat maastikku, omapärascid inimesi ja kohalikku huvitavat murrakut, „mehka kiilt”. J r o-J r o