Kirumpää piiskoplinnus

Kirumpää piiskopilinnus asus praegusest Võru linnast põhja pool väikesel künkal Võhandu jõe käärus. Ruudukujulise põhiplaaniga 42×45 m kastelli ruumid asuvad kolmes tiivas ümber pikliku siseruumi. Vanim osa on paksude müüridega 14×10 m suurune majalinnus, mis jäi hilisema kavatise kirdenurka. Ehitistevaba neljanda küljega piirnes väike trapetsikujuline eeshoov. Linnusesse pääses eeshoovi kaudu läbi väravahoone läänemüüris. Põhjatiivas paiknes arvatavalt suurem saal, vanimas majalinnuses kabel. Linnuse ida- ja lõunatiivas olid väiksemad ruumid. Edelanurgas paiknes hilisemal ajal ümar suurtükitorn, kirde- ja kagunurkades väiksemad 4-tahulised kaitsetornid. Lääneküljes paikneva eeslinnuse värava ees oli väheldane 5-nurkne bastion. Linnuse müürid olid tahumata maakividest ja tellistest. Koos keldritega oli linnus tõenäoliselt 3-korruseline.

Foto:kalaadrius Kirumpaa-piiskopilinnus-ver-0-5

 

 

1226.a.  valmis Kirumpää linnus. (Jürgen Helms hinnagul Burgenlexikon für Alt-Livland). Linnuse ehitas väidetavalt Tartu esimene piiskop Hermann. (SN) Ümber linnuse tekkis väike linnataioline asula, millest pole enam jälgegi järele jäänud. Arvatakse, et linnus ehitati varem seal asunud linnamäele.

1322.a. on esimesed kirjalikud teated linnuse kohta, mil Leedu suurvürst Gediminas seda rüüstas. Linnust on korduvalt rünnatud, purustatud ja taas üles ehitatud. Nimena on mainitud kui Castrum.

1340.a. on kohta mainitud kui Kiriempe.

1368.a. manivad vene allikad kohta к Кирьепигѣ

1371.a. põletasid Pihkvalased Kirumpää ja tapsid kõik kohalikud elanikud. (VT 24.02.1942)

1376.a. on mainitud isegi raadi (ad senatum in Kirjempe). Mistõttu oletatakse, et Kirumpääle võisid kuuluda isegi linnaõigused.

1369.a. mainitakse kohta Кирьипигоу.

1406.a. mainitakse vene allikateks kohta от Кирьяпиге.

22.07.1410.a. kroonikas on märgitud kohanimeks Kirimpe.

1417.a. sõlmiti Kirumpää linnuses rahu ordu ja Pihkva-Irbioska vahel.

1447.a. mainivad poolakad kohta Kieremperskim.

1470.a. kujunes Kirumpääst ringmüüri ning eesõuega laagerkastell. Linnuse edelanurgale püstitati võimas suurtükitorn. Linnuse ümber kujunenud kaupmeeste ja käsitööliste alev oli omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid.

1480-1481.a. osaleb linnus (Kirgimpe) sõjas Pihkvaga.

1490.a. ehitatakse varasem tornlinnus ümber laagerkastelli (Lagerkastell) likkuseks, millest varaseim oli suurtükitorn.

18.09.1502.a. peatus Saksa Ordu Liivimaa meister Wolter von Plettenberg Kirumpää linnuse juures, kes oli 13.09, Smolino järve ääres raske lahingu Vene vägedega pidanud.

1534.a. mainitakse linnust nimega dieserhalven Kyrempe, Kyrgenpae.

1557.a. mainitakse Kyrempae kihelkonda.

1558-1561.a. sai Kirumpää kõvasti kannatada Liivi sõja hakul, mil lahkuvad ordu- ja piiskopiväed linnuse süütasid, kohanimedena on märgitud kui А Керепѣю, оу Керепии, Керепеть, Керепетцкого.

18.05.1558 lõi ordumeister Fürstenberg oma laagri Kirumpää kantsi juurde üles, et oodata lisavägede päralejõudmist võitluseks pealetugivate venelaste vastu. Oodatuid lisavägesid siiski ei saabunud, piisaval hulgal peale seda kui Vastseliina kants verise võitluse järel langes venelaste kätte, oli Fürstenberg sunnitud 1.07.1558.a. Kirumpää kantist lahkuma ning taganema Valga poole, enne aga hävitades lossi ja põletade smaha selle ümber tekkinud asula, et mitte seda tervena vaenlastele jätta.

18.07.1558 vallutavad vene väed Kirumpää.

1579. a. Tungis Jürgen Butler kuramaalaste ja Riia piiskopkondlastega Tartu piiskopkonda ja võttis tormiga Kirumpää linnuse ära, tappis seal mõned venelased ja põletas linnuse maani maha.  [Russow, Balthasar – Liiwimaa Kroonika 4-s jagu – 15]

1582.a. läheb kogu Liivimaa Poolale ja moodustatakse omaette linnusepiirkond Kirrumpäh, hiljem starostkond.

1600-1601.a. sõjas Rootsiga vallutavad Rootslased ajutiselt linnuse.

1602.a. talvel vallutas Poola suurhetman Zaimovsky linnuse tormijooksuga.

1607.a. vallutas ja rüüstas linnuse Rootsi ooberst Jesper Kruse.

1627.a. Hagenmeisteri sõnul taastati linnus taas, kuid kindlasti pidi see hävitatud olema  Karl V Gustavi ajal. Linnust mainitakse kui Kyrrenpoe.

1638.a. maarevisjonis mainitakse linnust nimega Kirrenpeh, kus asuvad läheduses linnusepiirkond (Kirrenpehche Gebiet) ja kõrts. Linnusepiirkond kattus üldjoontes Põlva kirikkihelkonnaga.

1656-1658. a.  hävis linnus lõplikult järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal, mil olid võimul Rootsi kuningas Karl X (1654-1660)  ja Vene tsaar Aleksei Michailkovits (1645-1676)

1661.a. Kärde rahuga sai Rootsi Kirumpää linnuse tagasi, venelased olid sunnitud lahkuma.

1682.a. linnuse plaanil mille tegi Christoph Heinrich von Purrgold on näha, lossi müürid on osalt maha varisenud, on näha maha kukkunud torni kus olid aknad ja näha on ka palju katkisi telliseid. suure nurga ümartorn seisab veel kindlalt, mille akendest on samas palju telliseid välja murdunud. Plaanil on on kujutatud peaaegu neljakandiline kompleks, mille edelanurgas on lai ümmargune nurgatorn, mille külge on kinnitatud läänes väike väliskindluse sein. 

1690.a.  on Kirumpää linnust kirjeldatud juba ahervaremena, kust ümbruskonna mõisnikud murdsid oma uusehituste ja talupojad oma ahjude tarvis telliskive.

07-10.1701.a. oli Kirumpää Rootsi välivägede ülemjuhataja ooberst W.A. Schlippenbachi peakorteriks ja välivägede laagripaigaks.

07.1702.a. pöördus Vene vägede ülemjuhataja B. P. Šeremetjev Tartu alla ja sealt Kirumpää linnuse juurde.

1704.a. vallutasid Vene väed Tartu, Kirumpää ala langes Vene võimu alla ning linnus kaotas lõplikult oma sõjalise tähtsuse.

1730. a. ehitati Põhjasõjas hävinud Rõuge kiriku asemele uus, mis oli praegusest madalam võlvideta hoone, ilma koori ja käärkambrita, kuid võimsa neljakandilise torniga. Kirik sai 1854. a. oma oreli (eelmine oli 1836.a. renditud) ja R.v. Mühleni altaripildi “Kristus ristil”. 1860. a. tehti kirikuhoonele põhjalik remont. Kõrgendati seinu ja kirik kaeti peegelvõlviga. Remonte on tehtud hiljemgi, olulisim ja põhjalikem 1924.

1757.a. on kohta nimetatuid kui Kirjenpah ja märgitud Põlva kiriku perosnaliraamatusse, kuigi oli juba Võrumõisa osa.

 

18saj. Graafika: Võru linna vaade, Kirumpää varemed. Carl Ungern-Sternberg, AM _ 7631 G 4142

 

 

 

 

1765.a. mainitakse kohanimena Kerrenpi, Kirrenpi.

1784.a. kui asutati linnuse lähedale Võru linn, kasutati lossivaremete kivi linna majade ehitusmaterjaliks. Hiljem aga tsaarivalitsus võttis varemed kaitse alla.

1798.a. Mainitakse kohanimena Kirumpa. Saksa keeles Kirrumpäh.

20.05.1801.a. tegi lossiplaani ja kirjelduse Sileesia väikelinnas sündinud Johann Christoph Brotze (12.09.1742-18.08.1823), kes oli tuntud kui muinsustekoguja ja pedagoog, elas ta tollaal Riias. Brotze kirjedab, et linnusehoov on 50 sammu pikk ja niisama lai. Müüriga on piiratud omaaegne relvaplats. Brontze mainib ka linnusekiriku asukohta, mille alumine korrus oli siis veel säilinud ja võlvitud. Väljast paistavad laskeavad suurtükkidele ja käsipüssidele. Vahitorn on alumise korruseni varisenud, milles on ära tunutavad 5 laskeava. Uudishimulikud Võru käsitöölised on lahti kaevanud sissepääsu juures võlvitud keldri, mis on igasuguseid puust nõusid täis, hunnik kõdunenud siidiriided, ning põlenud vilja.

1832.a. leiti Kirumpää ligidalt Woo (Võhandu) jõest 40 münti, mis läksid Sachsendahli mündi kollektsiooni. (Zeitschrift für Numismatik 1926)

1852.a. puhastati lossihoov kivisillutiseni ja leiud viidi Eesti Teadlaste Seltsi muusuemi Tartus.

19.08.1888 toimus Kirumpää linnusevaremetes kontsert ja näitusmüük Navi abikomitee poolt. Osavõtt oli kesine. Esinesid Navi lauljad mõne Setu lauluga, mis inimestele palju nalja tegi Mängis viiulikoor mõne palaga. Toimus näitusmüük. Kontsert maksis mõnikümmend kopikat. (PM 20.08.1888)

 

1900.a. – Foto: Vaade Kirumpää piiskopilinnuse varemeilt Võrule. AM N 5644:149

 

 

 

 

 

1928.a. otustas Võru Linnavolikogu anda Kirumpää varemete juures oleva maatüki avaliku pargi loomiseks.

1929.a. istutati linnuse varemete juurde viiva tee äärde 60 noort tamme. (PM 15.11.1929)

1930.a. tegi esimesed ehitusalased uuringud Tartu Ülikooli konstiajaloo professeot Armin Tuulse.

04.05.1930.a. Pühitseti Jüriööd Kirumpää varemetses, Kaitseliidu malevkonna initsiatiivil, kuhu liiguti Võrust üheskoos tõrvikutega, üritusest võttis osa umbes 3000 inimest. (PL 07.05.1930)

22.07.1934.a. pidas Võru Ev Luteri kirik Kirumpää kantsil jumalateenistust. (Elu 20.07.1934)

1934.a. leidis maamõõtja Paul Vald Kirumpää lossivaremete juurest oma  põllult hõbemündi. Õnnestus välja selgitada, et leitud ese on Araabia raha ja 1100-1200 aastat vana. Münt oli hästi säilinu, läbimõõduga 29mm ja pakusega 1,5mm. Leid kingiti Tartu Ülikolile (Elu 18.08.1934)

1934.a. leidis Kirumpää linnuse varemete ligidalt maamõõtja Waldt kraavi süvendamisel muistsete eestlaste kiviheitemasina kivi. Kivi on täiesti ümmargune, läbimõõtult 65-70mm. (Sakala 17.10.1934)

 

1937 J. & P. Parikas –

RM F 100:476

 

 

 

1939–1940.a. istutati linnuse juurde pärnad.

 

04.1964  Foto.Kirumpää linnuse varemed. 

VK F 108:7 F/n

    • Fotograaf: Hillar Uusi

 

 

2005.a. aastal tegi Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valk, linnuse sisehoovis 4 m2 suuruse kaevandi, et teada saada, kas siin oli muinasvõrulaste suurem asula või koguni kindlustatud tugipunkt, vastuseid siiski ei selgunud. Leiti küll 1500 aastast Tallinna killing ja importkeraamika keskaegne rauast nooleots. Kaevandi allotsas otse loodusliku alusmulla peal olevatest puidujäänustest tehti söeproov, mis andis tulemuseks 1183-1273 pKr. Kuna samast kihist tuli välja ka importkeraamikat, siis viitab see pigem keskaja algusele.

2021.a. Praeguseks on varemetest järel pelgalt vähesed müürisäilmed ümbrust on korrastatud, võsast ja puudest.

Kirumpää linnuse alal viidi Muinsuskaitseameti ja Võru vallavalitsuse koostöös ellu projekt „Kirumpää linnuse varemete ja ümbruse hooldustööd“. Projekti kogumaksumus on veidi üle 3700 euro, millest vald maksis üle 700 euro ja Muinsuskaitseamet 3000 eurot. Töid teostas osaühing Kagumari. Projekti raames raiuti linnuse alalt müüri kahjustav ja nõlvade kinnikasvamist põhjustav võsa, mis kasvas iga aastaga pikemaks ja aasta-aastalt oleks muutunud

keerulisemaks ja kulukamaks ala taastamine rohumaaks. Teiseks teostati esmane vaateavamine Ringteelt (Luhamaa maanteelt) varemetele ja vastupidi. Selleks raiuti varemete lõunaküljel asuvast kinnikasvanud pärnatukast ohtlikud ja murdunud okste ning tüvekahjustustega liiga tihedalt üksteise kõrval kasvavad puud ja teostati allesjäävatel tervetel puudel (kolmel pärnal) võrahooldus. Kännud freesiti, et pärnade ümbrus ja alune oleks hooldatav. Varasemalt oli hooldamine võimatu.

Tulevikus plaanitakse lõigata Ringtee servas olev võsa ja korrastada idanõlv, et esinduslik muinsuskaitseobjekt oleks paremini vaadeldav. Puid raiuti nii vähe kui võimalik ja tehti seda koostöös Muinsuskaitseametiga. Järgmisel aastal alustatakse Kirumpää linnusevaremete konserveerimist. Töid teostab osaühing Liivimaa Lossid.

Allikas:Võru Valla Teataja, nr. 11, 16 detsember 2021

Foto: Võrumaa Sõprade Selts