Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.

Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.

1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.

 

Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.

 

1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.

1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”

 

 

1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s

 

 

 

 

1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga  “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.

 

 

 

 

1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu)  poolt koostatud ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”,  mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s

 

 

 

 

Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.

Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts

 

Helüait Kirändüs ja perimüs. Latsilõ ja suurilõ. Võro keelen.

  • Kuis Umma Pito tetäs?
    by Kadri Ugur on 11.03.2024 at 12:04:17

    Teemi Võro Instituudi usse vallalõ ja uurimi Tigase Merikese käest, kuimuudu üte suure pido tegemine käü. Taad juttu sünnüs kullelda sis kah, ku kuvves Uma Pido joba maaha om peet – kõrraldamise kotsile kõneles Merike peris kasulikku juttu. Salvestedüs sai taa jutt urbekuu algusen, ku pidoni es jää inämb kolme kuud, küsüjä oll Uguri Kadri. The post Kuis Umma Pito tetäs? appeared first on Helüait.

  • Kuis tetäs võro keele grammatikat?
    by Kadri Ugur on 16.02.2024 at 11:49:32

    Plado Helen om Võro Instituudi tiidrü, kiä vidä iist võro keele grammatiga kokkopanekit. Kuimuudu tuu tüü käü ja kunas valmis saa? Ja midä Plado Helen muist asjust arvas? Heleniga ai juttu Uguri Kadri. The post Kuis tetäs võro keele grammatikat? appeared first on Helüait.

  • Raimond Kolk. Kimp luulõtuisi
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:39:41

    Kolga Raimond sündü 8. radokuu pääväl 1924 Sarun ja kuuli 1992 Stockholmin. Luulõtuisi nakas tä kirja pandma kooliaol ja suur osa noist omma võrukeelidse. Kolk esi om märknü, et timä jaos oll võru keelen luulõtaminõ häste loomulik ja uma. Timä luulõtuisi tsipakõnõ esivärki kiil om Harglõ kihlkunnast peri ja niisändsen vormin õigõ ja puhas. Luulõtusõ The post Raimond Kolk. Kimp luulõtuisi appeared first on Helüait.

  • Jahimiis
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:25:23

    The post Jahimiis appeared first on Helüait.

  • Vanalell
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:20:12

    The post Vanalell appeared first on Helüait.

  • Paar pehmet sammu
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:15:25

    The post Paar pehmet sammu appeared first on Helüait.

  • Medä aimat keväje
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:10:17

    The post Medä aimat keväje appeared first on Helüait.

  • Mina ihka
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:05:42

    The post Mina ihka appeared first on Helüait.

  • Rändaja
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:00:50

    The post Rändaja appeared first on Helüait.

  • 4. Nagõl Niilo suur suuv
    by veebimeister on 06.11.2023 at 11:03:49

    The post 4. Nagõl Niilo suur suuv appeared first on Helüait.

Uma LehtArticles Archive - Uma Leht Vana Võromaa rahva uman keelen leht

  • Parm tsuskas: keväjäkünd
    by Priit on 18.03.2024 at 14:23:01

      Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

  • Muda Mari pajatus
    by Priit on 18.03.2024 at 14:21:58

    Kõomahla aig   Ma kuuli raadiost, et mõnõ inemise naka-i iks tuuperäst veidemb limmonaati ostma, et mass pääle pandas. Nä arvasõ viil, et tuu avita-i tervüse hoitmisõlõ üten. No las nä ostva, sõs saa vähämbält riik pall’o massurahha. A peräh massa-i hädäldä, et poodih om kõik kallis ja jõvva-i lihha osta. Ku tsukrujuukõ jõvvat osta, [...]

  • Tossu Tilda pajatus
    by Priit on 18.03.2024 at 14:20:56

    Kalja-Manda   Umal aol tulli keväjä, ku ilma lämmäs lätsi, Võro liina uulitsidõ pääle taarimüüjä. Taar oll’ kõllatsõn vaadin ja küle pääl verrev kiri «Kali». Võrol oll’ vahepääl mitu taarimüüjät, a kõgõ kuulsamb noist oll’ Manda. Timä taari peeti esieränis hääs. Tõsõ müüjä lasi esiki jutu vallalõ, et tä pruuk taari tegemise man määndsitki võlssvõttit, [...]

  • Pikne, mu hirm ja arm
    by Priit on 18.03.2024 at 14:19:53

    Üldäs, et armastusõl ja hirmul om hingele pia ütene täheldüs. Mul om piksehirm. Pall’o as’a saava algusõ latsõpõlvõst, nii taa piksehirm mul. Vanaimä ütel’ külh, et taa lats’kõnõ ei pelgä vannajuudastki, a vot pikset ma pelksi. Esi tä kah olle veitse süüdü tollõh. Mu kuulmeistrist imä käve tihtipääle suvildõ koolioppajidõ kursuisil. Nuu olli inämbäle kuu [...]

  • Priinime lugu: Tiks
    by Priit on 18.03.2024 at 14:17:51

    Seod nimme kand Eestin 159 inemist. Nimi panti kümnen mõisan. Võrumaa ainukõnõ kotus oll’ Vana-Antsla mõisa Haabsaarõ kandi Tiksi talust peri suguvõsa (hingelugõmisõn Tix). Säält läts’ nimi küländ ruttu lakja, näütüses ka Viitinä mõisalõ. Ka seoilmaaigu om Võru maakunnan suhtõlidsõlt kõgõ rohkõmb Tiksõ. Halinga mõisan Pärnumaal oll’ nime saajidõ naabritalu Tiksa talu. Sauga mõisan pantigi [...]

  • Contra luulõtus
    by Priit on 18.03.2024 at 14:14:30

    22. urbõkuul om luulõtaja Contra 50. sünnüpäiv. Avaldami tan timä kõgõ värskimbä võrokeelidse luulõtusõ.   Mängke mänge!   Egä hummuk, ku nõsõt sa sängüst, nakat mõtlõma määndsestki mängust. Elu iks täüs olku trilli ja tralli, mängi saa kulli vai pilli vai palli. Mõni mäng nõuda või kõvva muskulli, tõõsõn om vaia just ajusid trulli. Mängi [...]

  • Krossisõiduhuvilidsõ mehepoja
    by Priit on 18.03.2024 at 14:11:16

    Joba viimädse koolitunni lõpun nakkasõ mu tütrepoja Mulla Henri ja Marten siplõma ja kratsma, nigu olõs kusiraudsigu püksin. Nä uutva nädälivaihtust ja autoga krossisõitu. A sõidus tulõ ette valmista. Massinil om vaia kummõ kontrolli ja mahla moodori sisse panda. Ka massina süänd om vaia putita, et sõidus valmis olla. Nuu massina olõ-i säändse, minka trullnoki [...]

  • Kaikal tull’ kokko tiatriklubi
    by Priit on 18.03.2024 at 14:06:25

    Minevä aasta sügüsest käü Karula kihlkunna Kaika seldsimaja man kuun seltskund, kiä kuts hinnäst Kaika tiatriklubis. Nä omma joba valmis saanu ja kõrra mängnü lavatükkü «Ähijärve bussipeatus», kon jutustõdas paiklikkõ juttõ. Seo kuu lõpun ja tulõva kuu alostusõn jõud tükk Antslan ja Lüllemäel ka püüne pääle. Mõtõ naada tiatrit tegemä oll’ säälkandin joba mitu aastat [...]

  • Kiri Võrolt. Keväjälumm
    by Priit on 18.03.2024 at 14:04:11

    Kevväi om mu meelüsaastaaig. Tuu man, kuis Põh’amaa talv är lätt ja tassakõisi lämmä ilma tulõva, om egä aasta nii suur nõidus ja müstiga, nigu juhtunu seo edimäst kõrda elon. Esiki nigu sündünü egä kevväi vahtsõst. Talv om mu jaos üts suur ja kõrralik kuurma ja ei olõ ime, et tuul aol halõhus pääle tükk. [...]

  • Kommunismist
    by Priit on 18.03.2024 at 14:02:07

    Kommunismiga omma mul tävveste selge suhtõ. Mullõ om koolin kommunismi tundmise iist hindiid pantu ja olõ kats tippkommunisti teost piaaigu pähä opnu. Kõgõpäält: Engelsi kõnõ Marxi haua pääl. Tuu oll’ 1,5 lehekülge pikk ja mõtõ oll’ selge ja kehtis siiämaani. Mõtõ esi om sääne: Marxi kõgõ suurõmb avastus oll’, et inne valitsusõ püürdmist tulõ kõtt [...]