Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.
Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.
Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.
1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.
Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.
1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.
1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”
1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s
1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.
1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) poolt koostatud “ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”, mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s
Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.
Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts
- Parm tsuskas: sirtsutaminõby Priit on 16.04.2024 at 10:23:46
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
- Muda Mari pajatusby Priit on 16.04.2024 at 10:22:43
Tsiga ja kägo Ma kuuli raadiost, et inemisel ja tsial olõki ei väega suurt vaiht. Vällänägemine om suurõmbalt jaolt tõnõ, a seest omma pia üttemuudu. Tohe ei üteldä, et nigu tsiga ja kägo. Hiinamaal panni tohtri edimäst kõrda inemisele tsia massa. Ja Ameerikah ummõldi inemisele tsia neeru. Mõni aasta tagasi elli tsia süäme saanu [...]
- Tossu Tilda pajatusby Priit on 16.04.2024 at 10:21:55
Vahtsõndusõ ello! Seo käsk om egäl aol värski, muido ei olõs jo edesiminekit. Taa jutu kõnõl’ mullõ Kääpä hoolõkoton 90aastanõ taat, kes om siistkandist peri ja alost’ tan ka pääle tehnikumi umma tüüd. Tuu võisõ olla kõva säidsekümmend aastakka tagasi, ku ütismajandiin oll’ nõudminõ eläjit kunstlikult seemendä. Kääpä Kirovi kolhoos oll’ Võromaal üts edimäidsi. [...]
- Võlsil omma lühkü jalaby Priit on 16.04.2024 at 10:21:02
Olli viil koolin tüül. Mu tutvidõ hulgan om mitmõl sõbral sündümise päiv keväjä, aasta kõgõ ilusambal aol. Istsõmi õks kuun ja mõnikõrd venüsi mi jutuajamisõ pikembäski. Tõnõpuul nakas’s joba jorisõma, et ma joosõ nigu tila nooril hannan. Keväjäne aig, vällän pall’u tegemist. Mul oll’ iin jäl vahtsõnõ minek. Mõtli, et ütle mehele, et piä kuuli [...]
- Kuis ma sõbra saiby Priit on 16.04.2024 at 10:20:25
Üleminevä aasta kutsõ naabrimiis Kaido minnu kõndma Siimu poolõ Jaugamõisalõ. Maad sinnä om koski kats kilomiitret ja võti kutsõ vastu. Jõudsõmi Siimu poolõ ja sääl võtsõ meid vastu nuur kutsa nimege Roki. Kaidot Roki joba tundsõ, a minnu näkk’ edimäst kõrda. Kaido läts’ tarrõ, ma jäi vällä Rokigõ sõprust sobitõmõ ja mängmä. Edimält Roki juusksõ [...]
- Oinas Mäkiby Priit on 16.04.2024 at 10:19:42
Keväjä lasi varakult lamba nurmõ. Rohilist külh silmäga kaiõn es näe, a nä iks midägi nosisiva. Mõtsa veeren näksevä kuusõkasvõ. Üte hummogu näi, et üts illanõ poignõja oll’ valgõ-beeþilapilidsõ tsilega maaha saanu. Pujakõnõ es liiguta hinnäst. Imä tiirut’ puja ümbre. Tõsõ lamba lätsivä nurmõ päivä võtma. Käve iks kaeman, kuis tsilekesele rohkõmb särtsu sisse tulõ. [...]
- Priinime lugu: Meesak ja Sadrakby Priit on 16.04.2024 at 10:18:03
Neo priinime omma piiblist. Meesakil (77 kandjat) om mitmit tõisigi kiräpilte: Mäsak (57 kandjat), Mesak (10 kandjat), Mässak (alla 6 kandja). Lisas om viil eestistämisel võet vahtsõ tähendusega Meesaak (6 kandjat). Seo nimi panti just piiblist tunnõtu nime perrä kolmõn mõisan. Sangastõ mõisan sai nime Lõõndre Lut’a (Lutta) perekund. Lut’a edenimi om mugandus Ludvigist. Näide [...]
- Tammõ-Lauri tamm vana kaardi päälby Priit on 16.04.2024 at 10:14:14
Geograaf Pae Taavi löüdse Eesti aoluuarhiivist 1868. aastaga Urvastõ mõisa kaardi pääle märgitü Tammõ-Lauri tammõ, miä või olla kõgõ vanõmb seo puu pilt. «Arvada om suur puu maamõõtjalõ silmä jäänü ja tä om seo sis ilostõ ka kaardi pääle pandnu,» löüd maatiidläne. UL
- Kolm suvõkuud täüs umapõh’alist tiatritby Priit on 16.04.2024 at 10:12:51
Seo suvi jõud Vanal Võromaal vabaõhupüüne pääle kolm vahtsõt lavastust, mink põh’as omma võro kirämehe kirotõdu luu ja ka lavastaja omma Vana-Võromaa juuriga. Uma Leht and lühkü ülekaehusõ, midä tiatrisõbral uuta om. Piimäkuu lõpun mass sõidutsihis võtta Karilatsi vabaõhumuusõumi, kon mängitäs võrokeelist suvõlavastust «Rongirüüv». Lavastusõ alosmõtõ sündü Ilvese Aapol koroonasaisangu aol. «Helüluuja Meistri Erki kõlist’ [...]
- Kiri Võrolt. Kogokundby Priit on 16.04.2024 at 10:10:16
Egän halvan om kõgõ midägi hääd. Ku kaia tagasi koroonaaolõ, tulõ pääle tunnõ, et seo oll’ üts andsak ja hallõnal’akas aig. Kõik piirdmise ja kiildmise tundu ku kiusaminõ ja alandaminõ, a toda inämb tulli tõisi siäst vällä neo mässumeelidse, kiä es olõ nõun ull’uisiga üten minemä, ei maski kandma ega hindäle pritsi tetä laskma. Õkva [...]
