1823.-1835. a. vahemikus hakati panema talupojaseisusest olevate olevatele inimestele. Vaid üksikud kandsid seda varem ning siis oli tegu vabade inimeste, mitte talupojaseisusest inimestega.
Talupoeg võis nime ise valida, kuid mõisavalitsus pidi hoolt kandma, et valitav nimi oleks sünnis ega langeks kokku mõne tuntud nimega. Siiski on käibele tulnud ka kummalisi nimesid (Jodik, Puddroweski, Monstrum, Kübbernahk, Kartoffelleht).
25 protsenti eestlaste perekonnanimedest on võetud talunimede järgi. Kuid “tamm” tähendab ka vesiehitist ning ehk andis seegi kaasa nime laialdasele levikule. Sama on nimega Saar, millel on samuti mitu tähendust.
Kui levinuimatest nimedest Tamm, Saar, Sepp, Mägi on levinud üle Eesti, siis Kask ja Pärn ei esine Võrumaal, sest võru murdes on nende vasteteks Kõiv ja Pähn.