ERR Uudised – Võrumaa

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kevadine lendorava seire andis juurde küll uusi elukohti, aga samas näitas, et kaitsealuse liigi leviala on hakanud Eestis kokku tõmbuma.

Kodukassid on armsad ja sõbralikud lemmikloomad, kuid teadusuuringute põhjal tapavad nad igal aastal maailmas miljardeid loomi ja linde. Teisalt tekitab vaid nelja seina vahel elamine kassidel stressi.

Mullu, 2023. aastal, sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud äärmuslikke ilmastikunähtusi, osutab värske Euroopa kliimaraport. Raport seab esikohale nendega kohanemise meetmete väljatöötamise. Selle saavutamiseks on koostajate sõnul aga oluline kliimamuutusi mõista.

19. aprillil suri 82-aastasena üks loetumaid ja vastuolulisemaid Ameerika filosoofe Daniel C. Dennett. Tartu Ülikooli vaimufilosoofia professori Bruno Mölderi sõnul iseloomustab Dennetti filosoofiat kõige paremini tihe seos loodusteadustega.

Universumis on hinnanguliselt tuhandeid avastamata eksoplaneete, millel mõnest võiks olla ka võimalus elu olemasoluks. Astrofüüsik Mihkel Kama sõnul uurivad Eesti teadlased praegu eeskätt eksoplaneetide ematähti, ent uusi eksoplaneete tekib ainuüksi Linnuteelgi igal aastal juurde.

Liiklusrikkumise tõttu peatatud mehe telefoni avanud politseinikud leidsid sellest tõendeid hiljutisest narkokuriteost. Ehkki seekord õnnestus tänu biomeetrilisele lukule tabada kurjategija, võib luua see ohtliku pretsedendi, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Teadlaste hinnangul ähvardab ligi pooli laienevaid Hiina suurlinnu vajumine, mis on tingitud üha hoogustuvast vee maapinnast väljapumpamisest.

Ennevanasti elas Indias hiigelsuuri madusid. Nad olid pikad nagu buss ja rasked nagu piison. Sellest annavad teada India teadlased, kes on uurinud Lääne-Indiast Gujarati osariigist juba ligi paarikümne aasta eest leitud enam kui paarikümmet suurt selgroolüli fossiili.

Milline paistab maailm läbi kärbse silmade, on vist päris raske isegi täpselt ette kujutada, sest meie, inimesed oleme ikka väga harjunud oma inimliku vaateviisiga.

Teatud tingimustel võib noorangerjate ümberasustamine angerjate asurkonna seisundi parandamisele kindlasti kaasa aidata. Olemasolevad andmed viitavad aga pigem sellele, et ümberasustamine laiemalt ja kitsamalt Narva jõe vesikonda ei toeta liigikaitset, leiavad Eesti Ihtüloogia Seltsi liikmed ja TÜ Mereinstituudi kalateadlased.