{"id":5860,"date":"2022-09-17T13:37:47","date_gmt":"2022-09-17T11:37:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.vorumaa.eu\/?page_id=5860"},"modified":"2022-12-12T18:16:00","modified_gmt":"2022-12-12T16:16:00","slug":"kirumpaa-piiskoplinnus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.vorumaa.eu\/en\/kirumpaa-piiskoplinnus\/","title":{"rendered":"Kirump\u00e4\u00e4 piiskoplinnus"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Kirump\u00e4\u00e4 piiskopilinnus asus praegusest V\u00f5ru linnast p\u00f5hja pool v\u00e4ikesel k\u00fcnkal V\u00f5handu j\u00f5e k\u00e4\u00e4rus. Ruudukujulise p\u00f5hiplaaniga 42×45 m kastelli ruumid asuvad kolmes tiivas \u00fcmber pikliku siseruumi. Vanim osa on paksude m\u00fc\u00fcridega 14×10 m suurune majalinnus, mis j\u00e4i hilisema kavatise kirdenurka. Ehitistevaba neljanda k\u00fcljega piirnes v\u00e4ike trapetsikujuline eeshoov. Linnusesse p\u00e4\u00e4ses eeshoovi kaudu l\u00e4bi v\u00e4ravahoone l\u00e4\u00e4nem\u00fc\u00fcris. P\u00f5hjatiivas paiknes arvatavalt suurem saal, vanimas majalinnuses kabel. Linnuse ida- ja l\u00f5unatiivas olid v\u00e4iksemad ruumid. Edelanurgas paiknes hilisemal ajal \u00fcmar suurt\u00fckitorn, kirde- ja kagunurkades v\u00e4iksemad 4-tahulised kaitsetornid. L\u00e4\u00e4nek\u00fcljes paikneva eeslinnuse v\u00e4rava ees oli v\u00e4heldane 5-nurkne bastion. Linnuse m\u00fc\u00fcrid olid tahumata maakividest ja tellistest. Koos keldritega oli linnus t\u00f5en\u00e4oliselt 3-korruseline.
\n<\/span><\/p>\n

Foto:kalaadrius Kirumpaa-piiskopilinnus-ver-0-5<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/a>1226.a.<\/strong>\u00a0 valmis Kirump\u00e4\u00e4 linnus. (J\u00fcrgen Helms hinnagul Burgenlexikon f\u00fcr Alt-Livland)<\/em>. Linnuse ehitas v\u00e4idetavalt Tartu esimene piiskop Hermann. (SN) \u00dcmber linnuse tekkis v\u00e4ike linnataioline asula, millest pole enam j\u00e4lgegi j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud. Arvatakse, et linnus ehitati varem seal asunud linnam\u00e4ele.<\/p>\n

1322.a.<\/strong> on esimesed kirjalikud teated linnuse kohta, mil Leedu suurv\u00fcrst Gediminas seda r\u00fc\u00fcstas. Linnust on korduvalt r\u00fcnnatud, purustatud ja taas \u00fcles ehitatud. Nimena on mainitud kui Castrum<\/strong>.<\/span><\/p>\n

1340.a<\/strong>. on kohta mainitud kui Kiriempe<\/strong>.<\/p>\n

1368.a.<\/strong> manivad vene allikad kohta \u043a \u041a\u0438\u0440\u044c\u0435\u043f\u0438\u0433\u0463<\/span><\/strong><\/p>\n

1371.a.<\/strong> p\u00f5letasid Pihkvalased Kirump\u00e4\u00e4 ja tapsid k\u00f5ik kohalikud elanikud. (VT 24.02.1942)<\/em><\/p>\n

1376.a.<\/strong> on mainitud isegi raadi (ad senatum in Kirjempe<\/strong>). Mist\u00f5ttu oletatakse, et Kirump\u00e4\u00e4le v\u00f5isid kuuluda isegi linna\u00f5igused.<\/p>\n

1369.a.<\/strong> mainitakse kohta \u041a\u0438\u0440\u044c\u0438\u043f\u0438\u0433\u043e\u0443<\/strong>.<\/span><\/p>\n

1406.a.<\/strong> mainitakse vene allikateks kohta \u043e\u0442 \u041a\u0438\u0440\u044c\u044f\u043f\u0438\u0433\u0435<\/strong>.<\/span><\/p>\n

22.07.1410.a.<\/strong> kroonikas on m\u00e4rgitud kohanimeks Kirimpe<\/strong>.<\/p>\n

1417.a.<\/strong> s\u00f5lmiti Kirump\u00e4\u00e4 linnuses rahu ordu ja Pihkva-Irbioska vahel.<\/p>\n

1447.a.<\/strong> mainivad poolakad kohta Kieremperskim<\/strong>.<\/span><\/p>\n

1470.a.<\/strong> kujunes Kirump\u00e4\u00e4st ringm\u00fc\u00fcri ning ees\u00f5uega laagerkastell. Linnuse edelanurgale p\u00fcstitati v\u00f5imas suurt\u00fckitorn. Linnuse \u00fcmber kujunenud kaupmeeste ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6liste alev oli omataoliste hulgas pindalalt \u00fcks suuremaid. <\/span><\/p>\n

1480-1481.a.<\/strong> osaleb linnus (Kirgimpe<\/strong>) s\u00f5jas Pihkvaga.<\/p>\n

1490.a.<\/strong> ehitatakse varasem tornlinnus \u00fcmber laagerkastelli (Lagerkastell) likkuseks, millest varaseim oli suurt\u00fckitorn.<\/p>\n

18.09.1502.a.<\/strong> peatus Saksa Ordu Liivimaa meister Wolter von Plettenberg Kirump\u00e4\u00e4 linnuse juures, kes oli 13.09, Smolino j\u00e4rve \u00e4\u00e4res raske lahingu Vene v\u00e4gedega pidanud.<\/p>\n

1534.a.<\/strong> mainitakse linnust nimega dieserhalven Kyrempe<\/span>, Kyrgenpae.<\/span><\/strong><\/p>\n

1557.a.<\/strong> mainitakse Kyrempae kihelkonda.<\/p>\n

1558-1561.a. <\/strong>sai Kirump\u00e4\u00e4 k\u00f5vasti kannatada Liivi s\u00f5ja hakul, mil lahkuvad ordu- ja piiskopiv\u00e4ed linnuse s\u00fc\u00fctasid, kohanimedena on m\u00e4rgitud kui \u0410 \u041a\u0435\u0440\u0435\u043f\u0463\u044e, \u043e\u0443 \u041a\u0435\u0440\u0435\u043f\u0438\u0438, \u041a\u0435\u0440\u0435\u043f\u0435\u0442\u044c, \u041a\u0435\u0440\u0435\u043f\u0435\u0442\u0446\u043a\u043e\u0433\u043e.<\/strong>
\n<\/span><\/p>\n

18.05.1558<\/strong> l\u00f5i ordumeister F\u00fcrstenberg oma laagri Kirump\u00e4\u00e4 kantsi juurde \u00fcles, et oodata lisav\u00e4gede p\u00e4ralej\u00f5udmist v\u00f5itluseks pealetugivate venelaste vastu. Oodatuid lisav\u00e4gesid siiski ei saabunud, piisaval hulgal peale seda kui Vastseliina kants verise v\u00f5itluse j\u00e4rel langes venelaste k\u00e4tte, oli F\u00fcrstenberg sunnitud 1.07.1558.a. Kirump\u00e4\u00e4 kantist lahkuma ning taganema Valga poole, enne aga h\u00e4vitades lossi ja p\u00f5letade smaha selle \u00fcmber tekkinud asula, et mitte seda tervena vaenlastele j\u00e4tta.<\/p>\n

18.07.1558<\/strong> vallutavad vene v\u00e4ed Kirump\u00e4\u00e4.<\/p>\n

1579. a.<\/strong> Tungis J\u00fcrgen Butler kuramaalaste ja Riia piiskopkondlastega Tartu piiskopkonda ja v\u00f5ttis tormiga Kirump\u00e4\u00e4 linnuse \u00e4ra, tappis seal m\u00f5ned venelased ja p\u00f5letas linnuse maani maha.\u00a0 [Russow, Balthasar – Liiwimaa Kroonika 4-s jagu – 15]<\/em><\/p>\n

1582.a.<\/strong> l\u00e4heb kogu Liivimaa Poolale ja moodustatakse omaette linnusepiirkond Kirrump\u00e4h, hiljem starostkond.<\/p>\n

1600-1601.a.<\/strong> s\u00f5jas Rootsiga vallutavad Rootslased ajutiselt linnuse.<\/p>\n

1602.a.<\/strong> talvel vallutas Poola suurhetman Zaimovsky linnuse tormijooksuga.<\/p>\n

1607.a.<\/strong> vallutas ja r\u00fc\u00fcstas linnuse Rootsi ooberst Jesper Kruse.<\/p>\n

1627.a.<\/strong> Hagenmeisteri s\u00f5nul taastati linnus taas, kuid kindlasti pidi see h\u00e4vitatud olema\u00a0 Karl V Gustavi ajal. Linnust mainitakse kui Kyrrenpoe<\/strong>.<\/p>\n

1638.a.<\/strong> maarevisjonis mainitakse linnust nimega Kirrenpeh, kus asuvad l\u00e4heduses linnusepiirkond (Kirrenpehche Gebiet) ja k\u00f5rts. Linnusepiirkond kattus \u00fcldjoontes P\u00f5lva kirikkihelkonnaga.<\/p>\n

1656-1658. a.<\/strong>\u00a0 <\/span>h\u00e4vis <\/span>linnus l\u00f5plikult j\u00e4rjekordse Vene-Rootsi s\u00f5ja ajal, mil olid v\u00f5imul Rootsi kuningas Karl X (1654-1660)\u00a0 ja Vene tsaar Aleksei Michailkovits (1645-1676)<\/span><\/p>\n

1661.a.<\/strong> K\u00e4rde rahuga sai Rootsi Kirump\u00e4\u00e4 linnuse tagasi, venelased olid sunnitud lahkuma.<\/p>\n

1682.a.<\/strong> linnuse plaanil mille tegi Christoph Heinrich von Purrgold on n\u00e4ha, lossi m\u00fc\u00fcrid on osalt maha varisenud, on n\u00e4ha maha kukkunud torni kus olid aknad ja n\u00e4ha on ka palju katkisi telliseid. suure nurga \u00fcmartorn seisab veel kindlalt, mille akendest on samas palju telliseid v\u00e4lja murdunud. Plaanil on on kujutatud peaaegu neljakandiline kompleks, mille edelanurgas on lai \u00fcmmargune nurgatorn, mille k\u00fclge on kinnitatud l\u00e4\u00e4nes v\u00e4ike v\u00e4liskindluse sein.<\/span>\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

1690.a.<\/strong>\u00a0 on Kirump\u00e4\u00e4 linnust kirjeldatud juba ahervaremena, kust \u00fcmbruskonna m\u00f5isnikud murdsid oma uusehituste ja talupojad oma ahjude tarvis telliskive.
\n<\/span><\/p>\n

07-10.1701.a.<\/strong> oli Kirump\u00e4\u00e4 Rootsi v\u00e4liv\u00e4gede \u00fclemjuhataja ooberst W.A. Schlippenbachi peakorteriks ja v\u00e4liv\u00e4gede laagripaigaks.<\/p>\n

07.1702.a. <\/strong>p\u00f6\u00f6rdus Vene v\u00e4gede \u00fclemjuhataja B. P. \u0160eremetjev Tartu alla ja sealt Kirump\u00e4\u00e4 linnuse juurde.<\/p>\n

1704.a.<\/strong> vallutasid Vene v\u00e4ed Tartu, Kirump\u00e4\u00e4 ala langes Vene v\u00f5imu alla ning linnus kaotas l\u00f5plikult oma s\u00f5jalise t\u00e4htsuse.<\/p>\n

1730. a.<\/strong> ehitati P\u00f5hjas\u00f5jas h\u00e4vinud R\u00f5uge kiriku asemele uus, mis oli praegusest madalam v\u00f5lvideta hoone, ilma koori ja k\u00e4\u00e4rkambrita, kuid v\u00f5imsa neljakandilise torniga. Kirik sai 1854. a. oma oreli (eelmine oli 1836.a. renditud) ja R.v. M\u00fchleni altaripildi “Kristus ristil”. 1860. a. tehti kirikuhoonele p\u00f5hjalik remont. K\u00f5rgendati seinu ja kirik kaeti peegelv\u00f5lviga. Remonte on tehtud hiljemgi, olulisim ja p\u00f5hjalikem 1924.<\/p>\n

1757.a<\/strong>. on kohta nimetatuid kui Kirjenpah ja m\u00e4rgitud P\u00f5lva kiriku perosnaliraamatusse, kuigi oli juba V\u00f5rum\u00f5isa osa.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

18saj. Graafika: V\u00f5ru linna vaade, Kirump\u00e4\u00e4 varemed. Carl Ungern-Sternberg, AM _ 7631 G 4142<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

1765.a.<\/strong> mainitakse kohanimena Kerrenpi<\/span>, Kirrenpi.<\/span><\/strong><\/p>\n

1784.a.<\/strong> kui <\/span>asutati linnuse l\u00e4hedale V\u00f5ru linn, kasutati lossivaremete kivi linna majade ehitusmaterjaliks. Hiljem aga tsaarivalitsus v\u00f5ttis varemed kaitse alla.<\/span><\/p>\n

1798.a.<\/strong> Mainitakse kohanimena Kirumpa<\/strong>. Saksa keeles Kirrump\u00e4h.<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

20.05.1801.a.<\/strong> tegi lossiplaani ja kirjelduse Sileesia v\u00e4ikelinnas s\u00fcndinud Johann Christoph Brotze (12.09.1742-18.08.1823), kes oli tuntud kui muinsustekoguja ja pedagoog, elas ta tollaal Riias. Brotze kirjedab, et linnusehoov on 50 sammu pikk ja niisama lai. M\u00fc\u00fcriga on piiratud omaaegne relvaplats. Brontze mainib ka linnusekiriku asukohta, mille alumine korrus oli siis veel s\u00e4ilinud ja v\u00f5lvitud. V\u00e4ljast paistavad laskeavad suurt\u00fckkidele ja k\u00e4sip\u00fcssidele. Vahitorn on alumise korruseni varisenud, milles on \u00e4ra tunutavad 5 laskeava. Uudishimulikud V\u00f5ru k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised on lahti kaevanud sissep\u00e4\u00e4su juures v\u00f5lvitud keldri, mis on igasuguseid puust n\u00f5usid t\u00e4is, hunnik k\u00f5dunenud siidiriided, ning p\u00f5lenud vilja.<\/p>\n

1832.a.<\/strong> leiti Kirump\u00e4\u00e4 ligidalt Woo (V\u00f5handu) j\u00f5est 40 m\u00fcnti, mis l\u00e4ksid Sachsendahli m\u00fcndi kollektsiooni. (Zeitschrift f\u00fcr Numismatik 1926)<\/em><\/p>\n

1852.a.<\/strong> puhastati lossihoov kivisillutiseni ja leiud viidi Eesti Teadlaste Seltsi muusuemi Tartus.<\/p>\n

19.08.1888<\/strong> toimus Kirump\u00e4\u00e4 linnusevaremetes kontsert ja n\u00e4itusm\u00fc\u00fck Navi abikomitee poolt. Osav\u00f5tt oli kesine. Esinesid Navi lauljad m\u00f5ne Setu lauluga, mis inimestele palju nalja tegi M\u00e4ngis viiulikoor m\u00f5ne palaga. Toimus n\u00e4itusm\u00fc\u00fck. Kontsert maksis m\u00f5nik\u00fcmmend kopikat. (PM 20.08.1888)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

1900.a. – Foto: Vaade Kirump\u00e4\u00e4 piiskopilinnuse varemeilt V\u00f5rule. AM N 5644:149<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

1928.a.<\/strong> otustas V\u00f5ru Linnavolikogu anda Kirump\u00e4\u00e4 varemete juures oleva maat\u00fcki avaliku pargi loomiseks.<\/p>\n

1929.a.<\/strong> istutati linnuse varemete juurde viiva tee \u00e4\u00e4rde 60 noort tamme. (PM 15.11.1929)<\/em><\/p>\n

1930.a.<\/strong> tegi esimesed ehitusalased uuringud Tartu \u00dclikooli konstiajaloo professeot Armin Tuulse.<\/p>\n

04.05.1930.a.<\/strong> P\u00fchitseti J\u00fcri\u00f6\u00f6d Kirump\u00e4\u00e4 varemetses, Kaitseliidu malevkonna initsiatiivil, kuhu liiguti V\u00f5rust \u00fcheskoos t\u00f5rvikutega, \u00fcritusest v\u00f5ttis osa umbes 3000 inimest. (PL 07.05.1930)<\/em><\/p>\n

22.07.1934.a.<\/strong> pidas V\u00f5ru Ev Luteri kirik Kirump\u00e4\u00e4 kantsil jumalateenistust. (Elu 20.07.1934)<\/em><\/p>\n

1934.a.<\/strong> leidis maam\u00f5\u00f5tja Paul Vald Kirump\u00e4\u00e4 lossivaremete juurest oma\u00a0 p\u00f5llult h\u00f5bem\u00fcndi. \u00d5nnestus v\u00e4lja selgitada, et leitud ese on Araabia raha ja 1100-1200 aastat vana. M\u00fcnt oli h\u00e4sti s\u00e4ilinu, l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga 29mm ja pakusega 1,5mm. Leid kingiti Tartu \u00dclikolile (Elu 18.08.1934)<\/p>\n

1934.a.<\/strong> leidis Kirump\u00e4\u00e4 linnuse varemete ligidalt maam\u00f5\u00f5tja Waldt kraavi s\u00fcvendamisel muistsete eestlaste kiviheitemasina kivi. Kivi on t\u00e4iesti \u00fcmmargune, l\u00e4bim\u00f5\u00f5tult 65-70mm. (Sakala 17.10.1934)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

1937 J. & P. Parikas – <\/strong><\/p>\n

RM F 100:476<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

1939\u20131940.a.<\/strong> istutati <\/span>linnuse juurde p\u00e4rnad.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

04.1964\u00a0 Foto.Kirump\u00e4\u00e4 linnuse varemed.\u00a0 <\/strong><\/p>\n

VK F 108:7 F\/n<\/strong><\/p>\n