Arvamus

Arvamus | ERR Arvamus

 

Arvamus Värsked arvamuslood ühiskondlikel teemadel, päeva karikatuurid, kommentaarid, online-väitlused ning palju muud leiab Postimehe arvamuse rubriigist.

Loading...

Sirp

  • Sel reedel Sirbis
    on 18.04.2024

    „Hunditund on tulnud“, Juhan Raud vestleb Edith Karlsoniga Tõnis Saarts, „Ei ole need demokraatiad nii nõrgad midagi“ Rein Heinsalu Jaan Toominga teatriuuendusest Marko Raat Jaan Toominga filmiloomingust Kelly Kittus, „Seente najal püsib elu“ Art Leete, „Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilgus“ Marju Himma, „Ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seiraja“ Intervjuu filmilavastaja Lukas Moodyssoniga arhitekt Antti Nousjokiga Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber

  • Globaalmuutuste akadeemikuks valiti Ülo Mander
    on 17.04.2024

    Tänasel Eesti teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolekul valiti globaalmuutuste valdkonna akadeemikuks Ülo Mander. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ning loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetooli juhataja Ülo Mander on kaasaja silmapaistvamaid maastikuökoloogia ning keskkonnateaduste arendajaid Eestis. Ta on pühendanud kogu oma senise teadlaskarjääri maastike ainevoogude ja laiemalt maastike ökoloogia uurimisele ning selle parendamiseks

  • Katariin Mudist “Nälkjad nagu meie”
    on 16.04.2024

    Katariin Mudist NÄLKJAD NAGU MEIE 19.04.-14.05.2024 Neljapäeval, 18. aprillil kell 18.00 avatakse Hop galeriis Katariin Mudisti näitus „Nälkjad nagu meie“. Näitus avatakse koos etenduskunstnik Keithy Kuuspu performance’iga (algus kell 19.00). Katariin Mudisti näitusel “Nälkjad nagu meie” vallutavad galeriiruumi enam kui kolmsada viimase kolme aasta jooksul valminud keraamilist Nälkjat. Tuginedes arusaamale, et vastikus- ja atraktiivsustunne võivad

  • Oodatakse ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks 
    on 15.04.2024

    Kultuuriministeerium ootab kuni 15. maini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja 20 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot.  „Kogemus teistest kultuuriruumidest on oluline osa noore loovisiku kujunemises ning enese kultuurilises määratluses. Välisülikoolides loodud teadustöödest saadud uued mõtted ja perspektiivid rikastavad

  • Füüsikalise maailmavaate eestkõneleja
    on 12.04.2024

    Füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea on Tartu ülikooli Physicumis omandanud mõneti legendi staatuse. Ta on pühendanud oma elu just nimelt füüsika õpetamisele, mitte niivõrd füüsikateaduse tegemisele. Õppejõu ametit on Tarkpea pidanud tõelise kirega, milles on nii sügavust kui haaret. Seetõttu on kõik viimaste kümnendite vältel Tartu ülikoolis füüsikahariduse omandanud inimesed käinud Tarkpea loengutes,

  • Limitarism on lahendus
    on 12.04.2024

    Sel aastal kapituleerus valitsus varakult. Tavaliselt loksutatakse riigieelarvet kord raha leides ja siis jälle kaotades edasi-tagasi kuni sügiseni. Nüüd loobuti lisaraha otsingutest juba aprillis ja seda üsna nõrkade põhjendustega. Miks üldse aasta otsa jaurati maksutõusudest, kui parimad neist nüüd ikka ära jäävad, sest „ei ole poliitilist kokkulepet ja ajaliselt ei jõuaks“ ja „ei ole avalikkuse

  • Kalleim tasuta lõuna
    on 12.04.2024

    Parempoolsete vaadetega arvajatel on kombeks meenutada, et tasuta lõunaid pole olemas. See fraas tuletab meelde, et igasugused toredad asjad, mida Eestis pakub avalik sektor – kõrgharidus, vähiravi, bussisõit Tallinnas – ei ole tegelikult tasuta, vaid maksumaksjate kinni makstud. Eriti kuuleb seda juttu Tallinna koalitsioonikõneluste taustaks, kus nii mõnigi läbirääkija on meenutanud, et sõitjale tasuta ühistranspordile

  • Maailmapäästmise värk jääb järgmiseks korraks
    on 12.04.2024

    TMW konverentsi kavas oli tänavu tohutu hulk ülispetsiifilisi teemasid, uutele turgudele mineku konkreetseid soovitusi ja töötubasid, aga laiemalt kõnetavate uute ideede osa on mõnel varasemal korral olnud tugevam. Mõneti vaadati olnule tagasi: 15 aasta eest peeti 2009. aastal esimene, praegusega võrreldes üsna kammerlik TMW. Meenutati ka tähendusrikast 2014. aasta festivali, sest sel aastal loodi nii

  • Röövajakirjad ja libateadus kui globaalse akadeemilise kapitalismi ja ebavõrdsuse viljad
    on 12.04.2024

    Enamik teadlasi on tõenäoliselt oma töös märganud ja tunnetanud, kuidas ülikoolid ja terve teadussüsteem toimivad järjest enam äriloogika järgi.1 Akadeemilises kapitalismis põimuvad teadmiste loomine ja kasumi tootmine.2 Teadlased on pandud ettevõtja positsiooni ja nad peavad riigi teadusrahastuse nappuse tõttu oma teadustegevust ise projektipõhiselt rahastama3, konkureerides seejuures üksteisega vähese teadusraha pärast. Ärijuhtimise põhimõtete järgi toimivas akadeemilises

  • Ukraina imet näitamas ja imet ootamas
    on 12.04.2024

    Ukraina sõjast on saanud positsioonisõda: rindejoon palju ei muutu, on märgata taktikalisi nihkeid siia- või sinnapoole ja loodetakse pigem tuleviku peale. Milline see saab olema, sõltub vastaste sõjalisest võimekusest. Sõda on senised võimed paika loksutanud: pooled on õppinud teineteisega sõdima ega ole enam suutelised tasakaalupunkti ületama. Mõlemad arendavad oma sõjatööstust, kohendavad mobilisatsioonisüsteemi ja üritavad luua

Arvamus – Müürileht Nüüdiskultuuri häälekandja

  • Miks Taylor Swift ja Harry Styles Eestisse ei tule?
    on 17.04.2024

    Räägime asjast – kuidas tuua Eestisse maailmaartiste ja miks see meile kasulik on? Miks on hetkel nii, et siia jõuavad ainult teatud artistid, aga Taylor Swift, Harry Styles, Justin Timberlake, Maroon 5 ja paljud teised mitte? Mida saaksime teha, et seda tendentsi muuta?

  • Juhtkiri: Tähelepanumajandus käib soolestiku kaudu
    on 08.04.2024

    Kas me tahame elada maailmas, mis juhindub pidevalt soolestikus toimuvast? Kas tähelepanumajanduse punutud kõikehaaravast võrgustikust on võimalik välja murda?

  • Piirituse piiridest
    on 13.03.2024

    Alkoholikultuuri kujundamisse saame me sõprade, elukaaslaste, abikaasade, poegade, tütarde, isade, emade, õdede ja vendadena panustada kõik.

  • Juhtkiri: Sõda ja raha, kultuur ja rahu
    on 08.03.2024

    See, et kultuur on võitlusväli, on vana fakt, mida kinnitavad hiljutised näited. Nagu ka raha, mida kultuurile eraldatakse ja mille eest seda ostetakse, võib olla määrdunud, räpane ja isegi verine.

  • Päevakommentaar: Eesti Autousu Kirik põleb
    on 15.02.2024

    Tallinn on väga pikalt olnud autousu raudne kants, kus igasugu reformaatorite üle on irvitatud ja muutmissurvele tuimalt otsa vaadatud. Aga lumepall on veerema läinud ja äkki varsti polegi paljudel tuiksoontel jalakäija enam nii rõve amet.

  • Juhtkiri: Äratage mind üles, kui see jama on möödas…
    on 02.02.2024

    Und nähakse liiga tihti mitte ainult „ajaraiskamisena”, vaid lausa probleemina – millenagi, mida tuleks justkui tingimata optimeerida, minimeerida, modifitseerida…

  • Päevakommentaar: Millal ilmub viimane muusikaarvustus?
    on 26.01.2024

    Muusikakriitika kadumine võib näida lugejanumbrite mõttes õigustatud, ometi on plaadiarvustus oluline muusikalooline dokument.

  • Päevakommentaar: Ka faktid võivad diskussiooni tappa
    on 18.01.2024

    Eesti seadusandjad peavad tegema tänavu olulise otsuse: kas Eestist saab lähitulevikus tuumariik või mitte? Ametis olev valitsus on algusest peale rõhutanud, et nii kaaluka valiku tegemine peab tuginema faktidele. Ainult faktidele rõhumisel kaovad aga silmist demokraatia teised alusväärtused, nagu läbipaistvus ja kaasatus.

  • Juhtkiri: toostid tulevikule
    on 08.01.2024

    Vastsündinud Müürilehe jaanuarinumber on vaba ja lehes puhuvad muutusteiilud. Meil on uus kolleegium, katsetame residendiprogrammiga, tutvustame kaht uut rubriiki ja leidub muud värsket.

  • Juhtkiri: Retsepte privileegituimuse vastu
    on 07.12.2023

    Privileeg on ebamugav mõiste, mis osutab paljude jaoks pimekohtadele, mida kas ei taheta või siis ei soovita tunnistada. Teadmatus on õndsus ja privileeg selle õigustus.

  • Päevakommentaar: Kas COP28 kliimakonverentsil on mõtet?
    on 30.11.2023

    Elamisväärse tuleviku tagamisest on puudu vaid poliitiline tahe.

  • Gaza: hävingu ja desinformatsiooni kroonikad
    on 21.11.2023

    Eesti avalikkuses Iisraeli-Palestiina konflikti ümber lahvatanud arutelud panevad küsima, mida tähendab terrorism ning kellele ja kuidas rakenduvad inimõigused.

Arvamus - Lääne Elu Haapsalu, Läänemaa ja laia maailma uudised

  • Juhtkiri: teeme Eesti korda
    on 18.04.2024

    Teeme Ära talgud on jõudnud teismeikka. Sellisena, küll väikeste mööndustega kahel vahepealsel aastal, kui inimeste kogunemine polnud soositud, toimub see kevadine elu ja ümbrust korrastav ettevõtmine tänavu 15. korda. Varasemate, veidi teistsuguste kevadiste üle-eestiliste koristuspäevadega koos on neid juba 17. The post Juhtkiri: teeme Eesti korda appeared first on Lääne Elu.

  • Henek Tomson: kõige suurema tootlusega investeering on südame tervisesse
    on 18.04.2024

    [caption id="attachment_423802" align="alignnone" width="1005"] Henek Tomson, liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik ja treener[/caption] Aprill on kuulutatud südamekuuks, mis tõstab fookusesse südame tervise ning selle, kuidas igaüks meist saab panustada oma heaolu parandamisse. Kõige lihtsam ja ka odavam viis on olla füüsiliselt aktiivne. Iga minut liikumist aitab tugevdada südame tervist ja vähendada krooniliste haiguste riski ning juba väga väikesed muutused liikumisharjumustes võivad oluliselt parandada südame töövõimet ja üldist tervislikku seisundit. The post Henek Tomson: kõige suurema tootlusega investeering on südame tervisesse appeared first on Lääne Elu.

  • Juhtkiri: kõik on võimalik
    on 16.04.2024

    Kui korvpallur Siim-Sander Vene kolm hooaega tagasi pani kokku nüüd Haapsalu Herilaste nime kandva korvpallimeeskonna, polnud palju neid, kes uskunuks, et oma neljanda hooaja mängib meeskond esiliigas. Aga ometi on just nii on see läinud. Finaalmäng on Herilastel küll veel mängimata, aga sõltumata sellest, kas laupäeval Rakveres tuleb Team Kaitseväe vastu võit või kaotus, on Herilased kindlustanud koha esiliigas. The post Juhtkiri: kõik on võimalik appeared first on Lääne Elu.

  • Katarine Rosalie: epistel riiklikust eksamikeskkonnast ja Kaja pikast plaanist            
    on 13.04.2024

    [caption id="attachment_353754" align="alignnone" width="474"] Katarine Rosalie.[/caption]   Mu armas rahvas, sa näed, kuidas Roimavalitsus püüab meid üha enam ja enam oma võimu ja valede kütkeisse mässida, aga sa ei tee midagi! Te ei näe, te ei märka, te ei saa aru! Ja seepärast ma küsin teilt: kas te üldse mõtlete oma peaga või on teie ajud Roimaerakonna propagandaga siledaks pestud? Kas ei tekkinud teist kellelgi küsimusi, kui sel nädalal avaldati kaks uudist valitsuse poolt sisse seatud internetiportaali kohta, milles pidi teha saama nii gümnaasiumisse pääsemise katseid kui ka põhikooli lõpueksamit, aga enamik ei saanud tegelikult teha kumbagi! Väidetavalt jooksid need portaalid ühel hetkel kokku ja oligi kõik. Katsete ja eksamite tegijad pidid oma tulemustest suu puhtaks pühkima. Aga nagu ikka, on olulisem see, mida meile ei räägita ja millest uudiseid ei kirjutata. Ja te oleksite ise pidanud selle peale tulema oma peaga mõeldes. Nagu mina. Nii kui kaks päeva järjest need uudised riikliku EISi eksamikeskkonna kohta tulid, ma aimasin halba. Tegelikult veel enamgi – ma mõtlesin ja sain aru, mis tegelikult toimub. Aga enne kui ma avalikult oma infot jagama hakkan, pean ma seda muidugi ka kontrollima, ja loomulikult ma tegin seda. Tuvi Maaru oli kusagil väljas teiste tuvidega mängimas, nii et ma ei saanud teda Universumi poolt täpsemat teavet koguma saata. Niisiis ma teadsin, et pean hankima nägemuse, mis selle olukorra ära seletaks ja kinnitaks minu loogilist mõtet. Seepärast segasin käepärastest vahenditest kokku Prohvetisalvi, kuhu käivad kokku kriidipulber, mägrarasv, ohakaseemned ja mereliiv, mis lainete alt võetud. Võidsin sellega kokku oma näo ja peopesad, igaks juhuks haarasin ka Energiaspiraali ja istusin põrandale joonistatud maagiliste märkide keskele Nägemust ootama. The post Katarine Rosalie: epistel riiklikust eksamikeskkonnast ja Kaja pikast plaanist             appeared first on Lääne Elu.

  • Karel Rahu: nädal pildis
    on 13.04.2024

    The post Karel Rahu: nädal pildis appeared first on Lääne Elu.

  • Hannes Rumm: Ukrainal läheb kehvasti, järelikult ka meil
    on 13.04.2024

    [caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm.[/caption]   Mainekas politoloog, Euroopa Välissuhete Nõukogu juht Mark Leonard külastas hiljuti USA pealinna Washingtoni. Leonard kohtus seal president Joe Bideni administratsiooni liikmetega, vabariiklaste partei esindajatega nii Senatist kui ka alamkojast ja eri mõttekodade ekspertidega. Nad kõik kinnitasid mulle, et kongressi heakskiit 95 miljardi dollari suurusele lisarahastusele Ukrainale ja Iisraelile on ainult aja küsimus ning ilmselt juhtub see aprillis või mais, kirjutas Leonard. Aga lisas siis varjamatu sarkasmiga: „Need lubadused oleksid märksa usutavamad, kui samasuguseid lubadusi poleks antud juba novembris, detsembris, jaanuaris ja veebruaris.“ Kuna USA on kõige suurem Ukraina toetaja ning nende abisaadetised lõppesid juba mullu, on see Ukraina kaitseväe pannud väga raskesse olukorda. Tasub korraks võrrelda Vene-Ukraina rindejoonel toimuvat aprillis 2023 ja tänavu. Eelmisel kevadel hakkas Ukraina oma kommunikatsioonis ette valmistama suvist suurpealetungi. Tagantjärele tarkusega teame, et nn Surovikini kaitseliinid osutusid ootamatult tugevateks ja Ukrainal puudus nende ületamiseks vajalik relvastus. Tänavusel kevadel viitavad kõik märgid sellele, et Ukrainat vaevab üha suurem laskemoonapuudus ja hoopis Vene armee kasutab seda edukalt ära suurema pealetungi ettevalmistamiseks. Kõige kurvemaks näiteks sellest on üha massiivsemaks muutuvad Venemaa pommi- ja droonirünnakud, mis sunnivad rindejoont vaikselt õgvendama ning hävitavad järjest halastamatumalt Ukraina energiataristut. The post Hannes Rumm: Ukrainal läheb kehvasti, järelikult ka meil appeared first on Lääne Elu.

  • Monika Undo: mis sa muidu ekid
    on 13.04.2024

    [caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sõnad, mis pole käibele tulnud, võivad vahel sõnasalves oma aega oodata. Üheks sääraseks on ekkima. „Ekib kyll, aga sadama ei hakka“ ja „Mis sa muidu ekid“ – laused Johannes Aaviku „Uute sõnade sõnastikust” (1919). Ekkima tähendab midagi teha tahtma, aga ometi kõhklema. The post Monika Undo: mis sa muidu ekid appeared first on Lääne Elu.

  • Juhtkiri: õiglasem riik
    on 13.04.2024

    Kui regionaalminister Madis Kallase (SDE) plaan läheb läbi, siis saavad vaesemad vallad raha juurde. Kava järgi peaks juba tulevast aastast laekuma nende arvele rohkem tulumaksu, aga rikkamate arvelt. Reformierakondlikku Eestit pole just liiga tihti valitsetud sellise printsiibi järgi. Veel kuu aega tagasi oli regionaalminister meeleheitel, sest kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmine edenes vaevaliselt. Lubas ju minister isegi tagasi astuda, kui valitsuses kokkuleppele ei jõuta ja sotside plaan läheb vett vedama. Läänemaa omavalitsusjuhidki on plaanist rääkides ettevaatlikud ja otsivad sõnu. See on samm õiges suunas, kohalike omavalitsuste tulubaasiga tuleb midagi ette võtta, aga… Arusaadav, et rikas Harjumaa pole rahul. Suurem osa Eestist kiratseb, omavalitsusjuhid kalkuleerivad, kust veel oleks võimalik kokku hoida või toetust küsida, et teed ei tolmaks, prügi saaks sorteeritud ja veetud ning elu veidigi edeneks. Rikkamatelt midagi endale saada ei tundu siiski päris õige. Ja muidugi ei tundu see õige rikastele endile. The post Juhtkiri: õiglasem riik appeared first on Lääne Elu.

  • Seitsme maa ja mere taga: laava kujundatud maastik
    on 13.04.2024

    [gallery ids="423590,423589,423588,423587,423586,423585,423583"] Lahkunud Tangwick Haa muuseumist, tegime järgmise peatuse Stennessis, kus asus kunagi üks Shetlandi tegusamaid kalasadamad. Stenness sobis asukoha poolest sadamaks väga hästi, sest vastas asuv saar varjas seda edelatuulte eest. 18.–19. sajandil läks suvisel kalapüügihooajal Stennessist merele kuni 40 seitsmeliikmelist paatkonda. Võib vaid ette kujutada, milline sagimine rannikul oli. Kala püüdsid shetlandlased umbes üheksa meetri pikkuste lahtiste paatidega, mis liikusid nii purjede kui ka aerude abil. Paatkondade kalastusretked ulatusid rannikust isegi kuni 65 kilomeetri kaugusele. Sadama hiilgeaegadel oli terve rannik täis väikesi turbakatusega majakesi – bod’e, mida kasutati nii kalastustarvete hoidmiseks kui ka elamiseks – tähendas ju kalapüügihooaeg, et kalurid olid seal nädalaid paigal ning sealsamas saak ka kuivatati või soolati sisse. Üks bod’idest oli teistest uhkem – selle esimest korrust kasutati nii hoiuruumi kui ka poena, teisel olid aga maaomaniku määratud ülevaataja eluruumid. Nüüd valitseb Stennessis vaikelu ning omaaegsest elavast sadamast annavad tunnistust vaid mõned rannikuäärsed hoonevaremed ja mäe otsa püstitatud suur rist. Rist on olnud meremärk. Sadamast mitte kuigi kaugel asub ka tuletorn, kuid selle juures on rannik ohtlik ja rist märkis tuletornile lähimat turvalist sadamakohta. Lauge ja liivane sadamakoht on vastuolus ülejäänud rannikuga, mille on kujundanud 360 miljonit aastat tagasi vulkaanipurske tagajärjel välja voolanud laava, mida siis omakorda on lihvinud ja kujundanud meri. Nende vulkaaniliste kivimite kaitseks on loodud Stennessi geopark. Kohe sadamakoha lähedal köitsid tähelepanu suuremad ja väiksemad veest välja turritavad kaljunukid ja -moodustised, millest üks omapärasemaid kannab nime Dore Holm. Holm on meilegi tuttav skandinaavia sõna, mis tähendab laidu või saarekest, Dore aga on tulnud ingliskeelsest sõnast door (uks). Tõepoolest meenutab avaus merest kerkivas kaljus veidi ust. Sadamakoha kõrval pole rannik kuigi kõrge, kuid sellele lisavad dramaatilisust puna-mustades toonides tardkivimid, mille pragudest sirutusid jonnakalt väikesed roosaõielised taimed ja mille külgedele olid veetõusu ajal kinnitunud merikarbid. The post Seitsme maa ja mere taga: laava kujundatud maastik appeared first on Lääne Elu.

  • Aivo Paljasmaa: tõde ja õigus ristasid mõõgad
    on 13.04.2024

    [caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]   Vehkleja Sten Priinits tunneb praegu väga ehedalt elus esinevat ebaõiglust. Paraku on inimesed seda kogenud läbi aegade ja kogevad kindlasti edaspidigi. Eesti epeemeister treenis õhinal Pariisi olümpiamängudele viiva turniiri nimel. Märgid olid lootustandvad, sportlik vorm tõusuteel. Antidopingu asjamehed tegid oma tööd, aga ei saanud Priinitsat aasta jooksul kolmel korral kätte. Etteantud normide kohaselt peab sportlast nüüd karistama. Priinits tegi aga oma tööd ja kontrollreidide ajal viibis ta kahel korral kolmest välismaal rahvusvahelistel turniiridel. Kas ta oleks pidanud oma põhitööst loobuma ja sitsima kohas, mis dopinguküttidega juba kunagi ammu kokku lepitud? Kumb kumma jaoks on siis välja mõeldud – kas tõesti sportlased antidopingu asjameeste jaoks?! Peaks olema nagu vastupidi. Kusjuures turniiridel on samuti dopingukontroll. Priinitsa sõnul on teda tihti testitud ja alati puhtaks tunnistatud. Vehklemises pidavat dopingujuhtumeid esinema haruharva. Vastupidi mitmele vastupidavusalale, kus näiteks nii mõnigi suusataja, jooksja või jalgrattur tuiskab rivaalidest eest nagu moodsa keemiatehase reklaamnägu mürgist auru välja paisates. Dopinguküttide kaitseks tuleb muidugi öelda, et Priinits ei pidanud kinni eelnevatest kokkulepetest ega viibinud pardažurnaalis märgitud kohas. Seega on ta hooletu raamatupidaja, kes peab nüüd koduarestis istuma. Hooletus ees, õnnetus taga. The post Aivo Paljasmaa: tõde ja õigus ristasid mõõgad appeared first on Lääne Elu.

Arvamus – Pealinn.ee Pealinn on Tallinna linnavalitsuse kirjastatav eestikeelne tasuta ajaleht

Arutelu – Hiiu Leht ajaleht hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele

  • JUHTKIRI | Sõna sõna vastu
    on 18.04.2024

    Nii nagu arvata oli, lendasid poliitilised kired Hiiumaal lakke ning kaaklus on juba läinud isiklikuks ja inetuks.  Selliste vaidluste juures on kõige halvem see, et esitatakse ainult oma tõde, mille järgi inimesed oma arvamuse peaksid kujundama. Ka Kärdla osavalla vanema ametist vabastamisega kaasnenud  kaaklemises on palju rääkimata lugusid.  Üks väidab ühte, teine teist.  Ajalehe vaatest

  • JUHTKIRI | Suure pildi nägemise oskus
    on 16.04.2024

    Eesti haridussüsteemi süüdistatakse tihti selles, et meil nõutakse liiga palju tuupimist. Riigikogu juures tegutsev Arenguseire keskus on välja toonud, et Eestis on üldharidusõpe keskendunud eeskätt faktipõhisele õppele, milles ollakse väga hea. Seda näitavad ka PISA testid. Vähem pööratakse aga tähelepanu sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele oskustele, kriitilisele mõtlemisele.  Eks seda võib muidugi ajada meie enam kui 50

  • JUHTKIRI | Jaburus toidab vaimu
    on 12.04.2024

    Siinsamas juhtkirja kõrval olevas loos ütleb Soonlepa Margus, et nalja peab saama. See on sulatõsi. Nali aitab elada ja eriti hea on see, kui inimesed oskavad ka iseenda või mõne ette tulnud situatsiooni üle nalja visata. Alguses võibki jama tunduda, aga pärast naeravad kõik nii, et tilgad püksis.  Ega muidugi ei saa pahaks ka panna,

  • JUHTKIRI | Kirik keset küla
    on 09.04.2024

    Kliimaminister tegi kauaoodatud otsuse: “Rahvusparki  ei looda, aga kõige kõrgema loodusväärtusega paigad Hiiumaa riigimaadel saavad siiski kohase kaitse.“  Rahvuspark on kirgi kütnud juba pea kaks aastat. Vast tulisemaid, mida Hiiumaal viimasel ajal nähtud. Võib-olla vaid tuuleparkide üle käivad vaidlused on võrdväärsed. Rahvuspargi loomise ideed vaagiti kaua. Suure tõenäosusega just seetõttu, et leida lahendus, mis oleks

  • JUHTKIRI | Murelik tulevik
    on 05.04.2024

    Ekstreemsetest ilmanähtustest on saanud pigem normaalsus. Oleme isegi saanud viimastel aastatel kogeda nii kuumalaineid kui ka paukuvat pakast. Sekka vihmaveest tingitud uputust või rajusid tormituuli, mis elu ühel või teisel viisil mõneks ajaks seiskavad.  Meie kliima on muutunud heitlikuks, ettearvamatuks ja äärmuslikuks ning on vist aeg tunnistada, et see pole enam lihtsalt looduslik kõikumine. Meenub

  • JUHTKIRI | Õ-tähe kadumine
    on 01.04.2024

    Erakordsete sõnumite puhul on seekordne Hiiu Lehe juhtkiri uudise vormis.  Hiiumaa vallavolikogu otsustas keele- ja kultuurikomisjoni ettepanekul kaotada Hiiumaal kasutatavast tähestikust õ-tähe. Seeläbi saab Hiiumaa esimeseks ainult ö-tähte kasutavaks saareks Eestis.  Plaan on küpsenud juba ammu, kuna koolides on tekkinud raskusi öigekirjaga, kui öpilased kipuvad kasutama läbivalt õ-tähte. See on tingitud sellest, et könekeeles kasutatakse

  • JUHTKIRI | Mäletamisega kurjuse vastu
    on 25.03.2024

    Eile Lehtma sadamas vilu tuule käes veiklevaid küünlaleeke vaadates tajusin, et seda õudust ei ole võimalik lõpuni mõista. Samamoodi nagu sõda või ükskõik millist emotsiooni, kui seda pole ise kogenud.  Meenus, kuidas 1991. aastal, kui nõukogude armee tankid Tallinna peale sõitsid, mu vanaema teleka ees nutta tihkus ja läbi pisarate ütles: „See juhtub jälle!“.  Vanaema

  • JUHTKIRI | Meie maailma laiendus
    on 22.03.2024

    Sotsiaalmeedia ei ole enam ammu vaid äpp nutiseadmes või internetilehekülg arvutis. See ei ole midagi sellist, millega tegelemiseks võetakse eraldi aega. Sotsiaalmeedia on meie elu osa – mitte mingi paralleelreaalsus, vaid see ongi osa meie maailmast, kus me igapäevaselt tiheldi toimetame. Selle maailma laiendus.  Tänapäeva meediamaailma üks suuremaid muutusi, võrreldes varasemaga, on asjaolu, et me

  • JUHTKIRI | Üksteise toel avatud värav
    on 19.03.2024

    Kärdla kooli klaveriostmise lugu on ehe näide sellest, kuidas kogukonnale midagi korda läheb. Täna on viimane päev projekti toetamiseks, kuid raha on juba koos. Mitte ainult küsitud summa, vaid kaks korda rohkem.  Koolile klaveri ostmise toetamisega ei pandud õlg alla vaid valge pilli soetamisele, vaid hoopis millelegi suuremale. Nagu ütleb idee autor Raili Kaibald, ei

  • JUHTKIRI | Oled sa eestlane?
    on 15.03.2024

    Öhekorra, natust enne söa algust käisi ma Kiievis. Seisi seel raudteejaamas ja tahtsi lennujaama söita. Bussi pole tuln ja igade seltsi ise hakkan taksujuhid katsust mind oma autuse meelita. Ma pole jülgun heasti minna. Äkisti tuli mo juure üks mees, kis küsis mo keest inglise keeles, et kas ma vetaks taaga koos taksu, et taal

  • JUHTKIRI | Suitsuandur nagu turvavöö autos
    on 11.03.2024

    Tänases lehes ilmuv lugu tuleohtlikest kodudest Hiiumaal oli valmis juba eelmiseks lehenumbriks. Ruumipuudusel sai see edasi lükatud. Tänase lehe jaoks tuli seal aga juba teha korrektuure tõdemuses, et õnneks ei ole viie aasta jooksul Hiiumaal tulekahju tõttu surnud ühtegi inimest. Laupäeval hukkus Käinas tulekahjus 75-aastane inimene.  Viimase kolmekümne aasta jooksul on meie ellu tulnud igasugu

Arvamus – Uued Uudised Vabade mõtete portaal

  • Martin Helme: demokraatia tasalülitamine on toimunud samm-sammult, riigikohus vajab põhjalikku kaadripuhastust
    on 18.04.2024

    Veebruari keskel tegi riigikohus liberaalset režiimi ulatuslikult võimestava otsuse, mis sisuliselt lõpetas obstruktsiooni võimalused. Tookord ütlesin ERR-ile antud intervjuus järgmist: “Ei ole enam mingit varianti, et tuleb ööistungeid, sest riigikohus andis koalitsioonierakondadele blankoveksli otsustada, milliseid muudatusettepanekuid üldse menetletakse ja milliseid mitte.” Täpselt nii ongi juhtunud. Eelnõu, millega e-valimisi laiendatakse m-valimisteks ja muudetakse elektrooniline valimine veel The post Martin Helme: demokraatia tasalülitamine on toimunud samm-sammult, riigikohus vajab põhjalikku kaadripuhastust appeared first on Uued Uudised.

  • Minister Läänemets tutvustas seda, kuidas tekib “Slava Ukraini”
    on 18.04.2024

    Kolmapäeval EKRE Riigikogu saadikutega kohtunud siseminister Lauri Läänemets tõestas enda peal, kuidas võimupoliitikutel napib riigimehelikkust. Kui arutleti Eesti-Ukraina julgeolekuleppe üle, juhtis saadik Ants Frosch ministri tähelepanu sellele, et Eesti võtab endale rahalised kohustused, kuid lepingus pole Ukraina kohustusi seda abi õigesti kasutada – sellest, et sõdiv Ukraina maadleb lokkava korruptsiooniga, on varem rääkinud isegi ekspresident The post Minister Läänemets tutvustas seda, kuidas tekib “Slava Ukraini” appeared first on Uued Uudised.

  • Martin Helme: m-valimiste seadusega valetatakse meile jõhkralt
    on 17.04.2024

    Mis puudutab kõiki neid e-valimiste argumente, siis lihtsalt meile valetatakse, jõhkralt valetatakse. Kõik need loosungid, millega siin on esinetud, on vale vale otsa. Väidetakse, et auditeeritud on see asi. No ei ole auditeeritud! Auditeeritakse mingeid koodijuppe, mitte kogu seda rakendust ennast, vaid mingit osa sellest rakendusest. Aga meil ei ole võimalik kontrollida, kas sedagi juppi The post Martin Helme: m-valimiste seadusega valetatakse meile jõhkralt appeared first on Uued Uudised.

  • Siseminister Läänemets suhtumine kohtumisel rahvuskonservatiividega näis ütlevat, et kui tema probleeme ei näe, siis neid polegi
    on 17.04.2024

    Kolmapäeval EKRE fraktsiooni saadikutega kohtunud sotsist siseminister Lauri Läänemets üritas luua õhkkonda, et kui tema saadikute tõstatatud küsimuste puhul probleemi ei näe, siis pole seda olemas. Nii tõestas saadik Jaak Valge statistikale tuginedes, et võrreldes teiste Euroopa riikidega, kes võõrustavad samuti Ukraina põgenikke, on Eestis ajutise ja eriti rahvusvahelise kaitse saanute seas ebaproportsionaalselt suur hulk The post Siseminister Läänemets suhtumine kohtumisel rahvuskonservatiividega näis ütlevat, et kui tema probleeme ei näe, siis neid polegi appeared first on Uued Uudised.

  • Peep Leppik: rahvuse elujõud toetub laste arendamisele
    on 17.04.2024

    Arengupsühholoogiline tõde, et areng kulgeb läbi PROTSESSIDE, on teada  sadakond aastat (J. Piaget, L. Võgotski, E. Tulving jt.). Samas toimub see laste erinevate vanuste puhul erinevalt („Lapse arendamine algab hällist“ – TÜ, 2009). Jämedalt – maimukesest murdeeani ja edasi täiskasvanuks saamiseni. Sellest lähtumine on kodus, lasteaias ja koolis lapse arendamise alus (ka õpetamisel-kasvatamisel). Kuid viimasel The post Peep Leppik: rahvuse elujõud toetub laste arendamisele appeared first on Uued Uudised.

  • VIDEO I Johhaidii: Eesti 200 poliitik ei saa seadustest aru
    on 17.04.2024

    Eesti 200 parlamendisaadik Irja Lutsar tunnistas korruptsioonivastase komisjoni istungil, kus käsitleti e-hääletuse teemat, et tema lihtinimesena ei saa seadustest midagi aru. Viroloogiaprofessor Irja Lutsar on tuntud koroonapaanika ajast, mil ta iga päev eetris inimesi vaktsiinile ärgitas. Ent näha on, et ega paljud teisedki tema erakonnakaaslased, kes Ukraina-abi skandaali korraldanud Johanna Maria Lehtme tuules riigikokku pääsesid, The post VIDEO I Johhaidii: Eesti 200 poliitik ei saa seadustest aru appeared first on Uued Uudised.

  • ALDO MAKSIMOV: kümme põhjust, miks Eestist jalga lastakse
    on 17.04.2024

    Meediapildist torkas hiljuti silma pealkiri, kus üks interpreet sõnas, et tema ei osta Hispaaniasse mingit kinnisvara. Tema, vastupidi, on Eesti patrioot. Selliseid ilminguid, kus meedias vastandatakse Eestist eemal elamist ning patriotismi, olen viimastel aastatel hulgim täheldanud. Silt otsa ette nagu vaktsiin. Mind, teatavatel põhjustel, on see tendents valusalt riivanud, kirjutab Postimehes (https://arvamus.postimees.ee/8001536/aldo-maksimov-kumme-pohjust-miks-eestist-jalga-lastakse ) Samose Loome- The post ALDO MAKSIMOV: kümme põhjust, miks Eestist jalga lastakse appeared first on Uued Uudised.

  • Alar Laneman: rohepööre võib oodata, päikesepaneel pommi vastu ei aita
    on 17.04.2024

    Klassikult mõtet laenates: ükski plaan ei ela kauem kui esimene kokkupuude vaenlasega. Kuna hübriidsõja oht koputab meie kodude uksele, on käes sobiv hetk hinnata, kuidas on meie plaanide võimalused tegelikkusega kokkupuudet üle elada. Heidame pilgu sellistele faktoritele nagu aeg ja prioriteedid. Aeg faktorina on üldse huvitav, kui asi puudutab planeerimist ja otsuste tegemist. Planeerijad ja The post Alar Laneman: rohepööre võib oodata, päikesepaneel pommi vastu ei aita appeared first on Uued Uudised.

  • Urmas Reitelmann: taasterahastu annab kurikaeladele tohutuid võimalusi
    on 17.04.2024

    Loen lehtedest, et EU taasterahastusest on kurikaelad koort riisunud. Austrias, Itaalias, Rumeenias ja Slovakkias on esialgu vahistatud 20 tegelast süüdistusega umbes 600 miljoni varastamises. Iseenesest on see tühine summa Itaaliale eraldatud 191,5 miljardist taasteeurost. Kurjategijad kasutavad oma pettustes finantsskeemides ja rahastamises kogenud professionaale, kellede abil kanditakse kümnete miljonite kaupa kõrvale “konkurentsivõime parandamise ja digitaliseerimise edendamise” The post Urmas Reitelmann: taasterahastu annab kurikaeladele tohutuid võimalusi appeared first on Uued Uudised.

  • Toomas Varrak: Põhiseadusest  repliigi korras
    on 17.04.2024

    Juba mõnda aega vaikselt küdev sõnasõda Vene ja Valgevene kodanike valimisõigusest kohalikel valimistel ja selle sammu põhiseaduslikkuse ümber sunnib mõtlema, et üks osa väitlejaist (sh kõrge positsiooniga juristid) peab Eesti põhiseadust universaalseks õigusaktiks, milles deklareeritud poliitilised õigused kohalike võimuorganite valimistel kehtivad ühtviisi nii Eesti kodanikele kui ka teiste riikide kodanike kohta, kes on suvatsenud Eestisse The post Toomas Varrak: Põhiseadusest  repliigi korras appeared first on Uued Uudised.

  • Välisminister Margus Tsahkna hakkas EKRE saadikutele Ukraina-leppest rääkides keerutama
    on 16.04.2024

    Teisipäeval EKRE fraktsiooniga kohtunud välisminister Margus Tsahkna ei suutnud saadikutele kuidagi ära selgitada, miks jäetakse Riigikogu kõrvale kavandatavast julgeolekuleppest Ukrainaga ja rahvaasemikke ainult informeeritakse sellest. Ministri ja tema ametnike aur kulus selgitustele, et “see lepe ei olegi päris lepe, see on lihtsalt selline… lepe”. Üsnagi karmide rindeteadete ja analüüside valguses uurisid saadikud, et mis saab, The post Välisminister Margus Tsahkna hakkas EKRE saadikutele Ukraina-leppest rääkides keerutama appeared first on Uued Uudised.

  • Igaüks tahtis manti: Tallinna võimupöörajad tegid kokkuhoiu asemel linnaaparaati veel suuremaks
    on 16.04.2024

    Tallinna uus võimuliit tuli hooga kokku hoidma, kuid esimese asjana tehti juurde veel üks abilinnapea koht koos nõunike ja muude abilistega. Kuna koalitsiooni moodustasid neli erakonda, siis igaüks neist sai võrdselt kaks abilinnapead. Kukutatud linnavalitsuses oli seitse abilinnapead, enne 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisi oli neid kuus. Mingit poliitaparaati kokku ei tõmmatud ning üks toiduahel The post Igaüks tahtis manti: Tallinna võimupöörajad tegid kokkuhoiu asemel linnaaparaati veel suuremaks appeared first on Uued Uudised.

  • Häda on, kui “parempopulistid” tahavad euroliidust lahkumist. Nüüd on häda, et nad tahavad jääda
    on 16.04.2024

    Olid ajad, mil räägiti palju pluralismist ehk arvamuste paljususest. Nüüd on juba pikemat aega märgata suundumist monismi ehk ehk ühe ja ainsa tõe poole. Kui Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust, kujundati sellest lahkulöömisest euroavalikkusele mingi enneolematu kuritegu. Nüüd ei taha “breksitistid” enam lahkuda, vaid võidelda euroliidu sees, ja see on justkui uus kuritegu. Nii kirjutab Delfi: The post Häda on, kui “parempopulistid” tahavad euroliidust lahkumist. Nüüd on häda, et nad tahavad jääda appeared first on Uued Uudised.

  • VIDEO I Mart Helme Eduard Odinetsile: “See ei ole Tallinn, kus hääletatakse seni, kuni tuleb õige tulemus”
    on 15.04.2024

    Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjonis, kus arutlusel oli e-hääletamine, hakkas sots Eduard Odinets vaidlema, et see pole korruptsiooniteema. Selle peale ütles komisjoni esimees Mart Helme, et meie nii ei taha, nagu sotsidel Tallinna volikogus, kus hääletati seni, kuni saadi õige tulemus. “Me tahame, et hääletatakse üks kord ja siis see üks kord on õige tulemus.” The post VIDEO I Mart Helme Eduard Odinetsile: “See ei ole Tallinn, kus hääletatakse seni, kuni tuleb õige tulemus” appeared first on Uued Uudised.

  • Mart Helme: Eesti riigis ei saa olla sisuliselt teiseks riigikeeleks agressorriigikeel
    on 15.04.2024

    Riigikogus oli läinud nädalal arutlusel küsimus, miks Eesti valitsusasutuste kodulehekülgedel on venekeelne info. EKRE aseesimees Mart Helme ütles, et pole mõtet vaielda selle üle, kas keegi saab informatsioonist aru või kas keegi õpib sellega keelt, vaid selles, et meil on olemas keeleseadus, meil on rahvusriik ja rahvuskodu. „See on ainus koht, kus me saame eesti The post Mart Helme: Eesti riigis ei saa olla sisuliselt teiseks riigikeeleks agressorriigikeel appeared first on Uued Uudised.

  • Kaja Kallase mürsuinitsiatiivi läbikukkumine võis mõjutada praegust olukorda Ukraina rinnetel
    on 15.04.2024

    Teatavasti algatas Kaja Kallas enam kui aasta tagasi ettevõtmise “Miljoni mürsku Ukrainale”, mille tagajärjel pidi Ukraina saama selle koguse tänavu 20. märtsiks. “Ukraina on saanud praeguseks kätte vaid 30 protsenti Euroopa Liidu lubatud miljonist suurtükimürsust,” ütles president Volodõmõr Zelenskõi veebruari lõpus. Kahtlemata arvestas Ukraina, et need mürsud rindele ka jõuavad, kuid pidi pettuma. Nüüd selgub, et The post Kaja Kallase mürsuinitsiatiivi läbikukkumine võis mõjutada praegust olukorda Ukraina rinnetel appeared first on Uued Uudised.

  • Ruuben Kaalep: rahvakoosolekutele tuleb anda vetoõigus kohaliku elu küsimustes
    on 15.04.2024

    Eelmisel nädalal ametisse astunud EKRE Otepää osakonna juhina tutvustas Ruuben Kaalep neljapäeval vallalehes Otepää Teataja mõtteid demokraatia tugevdamise võimalustest kohalikul tasandil. Kaalepi sõnul on suureks paisutatud valdadel endiselt võimalus arendada kogukondlikku otsedemokraatiat, taastades sellega elanike otsustusõiguse. Selline lähenemine on täiesti teostatav kehtiva seadusandluse raames ning Kaalep pakub välja lahenduse, mis on suunatud küll Otepää vallale, The post Ruuben Kaalep: rahvakoosolekutele tuleb anda vetoõigus kohaliku elu küsimustes appeared first on Uued Uudised.

  • EKRE Tallinna linnavolikogu saadik: Keskerakonna toiduahel pealinnas asendub veel priskemaga
    on 15.04.2024

    See on nüüd siis teoks saanud: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Eesti 200 jõudsid Tallinna koalitsioonileppes kokkuleppele. Tallinna linnas on teostumas sama koalitsioonimudel, mis on kanda kinnitanud Toompeal. Kui Eesti pealinn oli Edgar Savisaare ajast teatud mõttes vürstiriik, mis nii mõneski majanduslikus ja poliitilises küsimuses vastandas ennast EV valitsusele, eriti kahetsusväärsel moel pronksiööde aegu, siis nüüd paistab see The post EKRE Tallinna linnavolikogu saadik: Keskerakonna toiduahel pealinnas asendub veel priskemaga appeared first on Uued Uudised.

  • KADRI VILBA: kolmandal katsel pukki, nagu vene muinasjuttudes kombeks
    on 14.04.2024

    Kolmandal korral reha siiski vastu vahtimist ei virutanud, sest klaashelmeste eest ostetud keskerakondlased ulatasid abikäe. Tallinna linnavolikogu üritas täna juba alates kella kümnest valida uut linnapead, kelleks sai lõpuks Jevgeni Ossinovski. Selleks, et osutuda valituks, peab olema koosseisu häälteenamus, milleks on 79 volinikuga volikogus miinimum 40 häält. Esimene hääletus kukkus läbi, sest Ossinovski sai 38 The post KADRI VILBA: kolmandal katsel pukki, nagu vene muinasjuttudes kombeks appeared first on Uued Uudised.

  • Jevgeni Olegovitš Ossinovski võib kujuneda katastroofiks Tallinnale
    on 14.04.2024

    Kuigi Tallinna uuel võimuliidul kujuneb valitsemine väga vaevaliseks juba liiga nõrga enamuspositsiooni tõttu, mis sunnib neid pidevalt hääletamiseks viimse kui liikmeni kohal olema, on nad esialgu piruka kallal ning see võib linnale hullemat tähendada kui Keskerakonna aeg. Mihhail Kõlvart ei olnud linnas otseselt eestlusvaenulik, ta lihtsalt esindas pigem venekeelset kogukonda ja tegi palju otsuseid nende The post Jevgeni Olegovitš Ossinovski võib kujuneda katastroofiks Tallinnale appeared first on Uued Uudised.

Autogeenius Eesti suurim autoportaal

  • Galerii: kui sa Maamessile ei lähe …
    on 18.04.2024

    … siis jääb sul nägemata nii 14 meetri laiune külvikkultivaator, pea sama laia heedriga ning umbes keskmise kortermaja suurune kombain, Volvo uus raskeveok FH Aero, Mercedese uuenenud kaubik Vito, uus Fiat 600, Fordi uued veokid, ligi 2-meetrise läbimõõduga tagaratastega traktorid, mis maanteel sõidavad 63 km/h jne. Loe "Galerii: kui sa Maamessile ei lähe …" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Mazda avalikustas uue lipulaeva, millega kavatsetakse luksusmarkide kandadele astuda
    on 18.04.2024

    Kui seni täitis Mazda lipulaeva kohta preemiumklassi trügiv CX-60, siis nüüd võtab teatepulga üle CX-80. Kuigi paljuski väiksema vennaga sarnane, pakub CX-80 mitmeid praktilisi ja mugavuslisasid. Loe "Mazda avalikustas uue lipulaeva, millega kavatsetakse luksusmarkide kandadele astuda" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Uundatud GR Yaris sai võimsust juurde, kuid manuaalkast ei kao kuhugi
    on 18.04.2024

    Toyota tegi oma populaarsele väikesele sportautole arvestatavaid uuendusi. Valikusse tuleb ka automaatkäiigukast. Millised on aga hinnad? Loe "Uundatud GR Yaris sai võimsust juurde, kuid manuaalkast ei kao kuhugi" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Proovisõit: kas Renault Scenic E-Techi kõrge tiitel anti asja eest?
    on 18.04.2024

    Renault Scenic E-Tech kuulutati hiljuti Euroopa aasta autoks, mis on päris suur tunnustus. Teisest küljest ka needus, sest ostjatel on nüüd ka väga kõrged ootused. Esimene põgus tutvus on paljulubav. Loe "Proovisõit: kas Renault Scenic E-Techi kõrge tiitel anti asja eest?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Just see on parim viis auto välispinna kaitsmiseks! 
    on 18.04.2024

    Sinu auto puutub iga päev kokku erinevate keskkonnategurite ja mõjudega, nagu UV-kiirgus, sool, päike ja putukad. Aja jooksul kahjustab see “kompott” sõiduki välispinda omajagu. Kas seda saab ennetada?  Loe "Just see on parim viis auto välispinna kaitsmiseks! " täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Kas ülevaatusel mõõdetakse nüüd osal autodel ka kütusekulu ja mida selle infoga tehakse?
    on 18.04.2024

    Kirjutasime veidi enam kui aasta tagasi, et 2023. aasta 20. maist peaks kõik tehnoülevaatuspunktid olema suutelised koguma andmeid sõiduautode ja kaubikute (M1- ja N1-kategooria) tegeliku kütuse- ja elektritarbimise kohta. Andmeid ei koguta küll kõigilt autodelt, vaid alates 1. jaanuarist 2021 registreeritud sõidukitelt. Loe "Kas ülevaatusel mõõdetakse nüüd osal autodel ka kütusekulu ja mida selle infoga tehakse?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Ostujuht. Kõik, mida pead teadma murutraktori valimisel
    on 18.04.2024

    Muru niidavad ilmselt kõik murutraktorid, odavad ja kallid. Hinda tõstavad mootori võimsus, niiduseadme laius, ergonoomika ning eri tehnilised lahendused. Loe "Ostujuht. Kõik, mida pead teadma murutraktori valimisel" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Kaarel Tigas: Miks politsei räägib meiega nii?
    on 18.04.2024

    Kodukontor tundub mulle vahel liiga tühi ja vaikne. Panen siis tavaliselt käima mõne ajuvaba teleseriaali, mida pidevalt jälgima ei pea. Taustalemmikute seas on „Kutsuge Cobra 11”, kus Kölni kandis kihutavad, lendavad ja plahvatavad tavaliikluses kümnete kaupa autod, mida võib näha meiegi tänavail, roolis tavalised inimesed. Milline adrekalaks argistest asjadest! Loe "Kaarel Tigas: Miks politsei räägib meiega nii?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Gaas põhjas: Cybertrucki uskumatu ehitusviga tõi jutud tarnete peatamisest
    on 17.04.2024

    Tesla on tuntud selle poolest, et toob turule üllatavalt innovatiivseid tooteid, mille viimaseks näiteks võib futuristlikku Cybertrucki ka pidada. Samas on nad tuntud ka pidevate skandaalide ning uskumatute koostevigade poolest. Loe "Gaas põhjas: Cybertrucki uskumatu ehitusviga tõi jutud tarnete peatamisest" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Autoankeet: Franz Malmsteni Mercedese matkabuss on justkui ajamasin
    on 17.04.2024

    Autoankeet on rubriik, kus küsime erinevatelt Eesti tuntud ja olulistelt inimestelt autode ja üldisemalt liiklusega seotud küsimusi. Seekord vastab näitleja Franz Malmsten. Loe "Autoankeet: Franz Malmsteni Mercedese matkabuss on justkui ajamasin" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Tallinnas häirivad veetorustiku ehitustööd Tartu maanteel liiklust
    on 17.04.2024

    Tallinnas on veetorustiku ehituse tõttu Tartu mnt 60a juures järgmisel nädalal, 22.–27. aprillini liiklus Laulupeo ja Lubja tänava vahelisel lõigul oluliselt häiritud. Tööde ajal on tänav suletud poole tee laiuselt, sõidukite läbipääs tagatakse mõlemas suunas ühe sõidurajaga. Loe "Tallinnas häirivad veetorustiku ehitustööd Tartu maanteel liiklust" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Suur võrdlustest: täiesti uued Škoda Superb ja Volkswagen Passat vs “prantslased”
    on 17.04.2024

    Võrdlustest annab vastuse, kas eelistada uut Škoda Superbi või Volkswagen Passatit või pakuvad Prantsuse universaalid Citroën C5 X ja Peugeot 508 SW neile paremat alternatiivi. Loe "Suur võrdlustest: täiesti uued Škoda Superb ja Volkswagen Passat vs “prantslased”" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Galerii: Nissan Qashqai mudeliuuendus toob moodsamad tehnoloogiad ja uue välimuse
    on 17.04.2024

    Kolmanda põlvkonna Nissan Qashqai turule toomisest on möödas pisut üle kolme aasta. Selle ajaga on Euroopas müüdud üle 350 000 uue Qashqai ning on aeg mudeliuuenduseks. Loe "Galerii: Nissan Qashqai mudeliuuendus toob moodsamad tehnoloogiad ja uue välimuse" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Neste annab Maamessil ära üle 1500 auhinna 
    on 17.04.2024

    Nestel on Maamessi A-hallis boks, kust tasub juba selle nädala lõpus läbi astuda! Maamessil saavad Neste praegused ja tulevased kliendid keerutada loosiratast, kus keerleb 1677 auhinda ehk iga keerutus võidab!  Loe "Neste annab Maamessil ära üle 1500 auhinna " täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

  • Martin Rump on nädalavahetusel Spa Francorchamps rajal taas võistlushoos
    on 17.04.2024

    Kahel viimasel hooajal Euroopa Le Mans’i sarjas (ELMS) osa võtnud Martin Rump jõuab tänavu esimest korda kestvussõidu võistlustulle ja seda ikoonilisel Belgia Spa Francorchamps ringrajal. Loe "Martin Rump on nädalavahetusel Spa Francorchamps rajal taas võistlushoos" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.

Arvamus – Harju Elu Harjumaa nädalaleht

  • Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaan
    on 12.04.2024

    Valitsus soovib järgmisest aastast tõsta maamaksu ning kaotada kodualuse maamaksu vabastuse, mis seni on taganud, et igale kodanikule on lubatud üks kodu, mille eest maamaksu maksma ei pea. Plaanil on kaugele- ulatuvad negatiivsed mõjud mitmes eluvaldkonnas, kuid kõige hullem on ühiskonna ebavõrduse süvendamine. Automaks ja magusate jookide maks kehtivad paljudes riikides ning neis on loogika The post Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaan appeared first on Harju Elu.

  • Õnnelikud kella ei vaata
    on 28.03.2024

    Õnne ja õnneliku elu mõiste üle on arutletud aastatuhandeid, sama kaua on inimesed otsinud ka õnne valemit. Seni edutult. Pole leitud ei õnne ega valemit selle tuvastamiseks. Aga lootus sureb viimasena. Ehk on õnne ja õnnelikuks olemise üks tunnuseid, et ei pea kella vaatama? Järelikult pole kuskile kiiret, aega mõnusalt tiksuda küll. Kindlasti võib ka The post Õnnelikud kella ei vaata appeared first on Harju Elu.

  • Avalikustamine paneb normaalset palka maksma
    on 15.03.2024

    Enamik Eesti ettevõtteid ei avalda töökuulutustes palgavahemikku, kuid suurem läbipaistvus võimaldaks kandideerija aega kokku hoida ning paneks koonerdajad konkurentsivõimelisemat palka maksma. Lätis ja Leedus on tööpakkumiste palgavahemiku avaldamine kohustuslik juba vähemalt viimased viis aastat ja kuigi vastava direktiivi võttis vastu ka Euroopa Liit, siis Eestis seda endiselt ei tehta. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peaksid suuremad The post Avalikustamine paneb normaalset palka maksma appeared first on Harju Elu.

  • Palga avalikustamine tekitab tööandjatele dilemma
    on 15.03.2024

    Palgavahemike avaldamise positiivsed küljed kaaluvad üles võimalikud puudused, seega liigume kindlalt sinnapoole, et tasuvahemikud oleksid edaspidi meie tööpakkumistel aina enam välja toodud.  Erinevad uuringud näitavad, et tööotsijate jaoks on üks keerulisemaid küsimusi töövestlusel just palgasoov – mõistagi tahab igaüks saada oma töö eest väärilist tasu, teisalt kardetakse oma väärtust üle hinnata ning seetõttu töö võimalusest The post Palga avalikustamine tekitab tööandjatele dilemma appeared first on Harju Elu.

  • Kas suurendame võõrtööliste sissetoomist?
    on 04.03.2024

    Kaia Vask, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees: sisserände kvoodi tõstmine ei vähenda tööjõupuudust Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad soovivad kvooti märgatavalt tõsta. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhina mõistan tööandjate muret, kuna tööjõupuudus puudutab mitmeid valdkondi autojuhtidest insenerideni. Töötajate esindajana näen aga laiemat pilti ja soovitan välistööjõu piirarvu tööandjatel läbi The post Kas suurendame võõrtööliste sissetoomist? appeared first on Harju Elu.

  • Eesti ja eestlased nende pilgu läbi, kelle kodumaa on mujal
    on 19.02.2024

    Eesti on saanud kodumaaks paljudele, kes on pärit mujalt. Nad on tulnud siia elama ja pikemaks peatuma jäänud. Oma nägemusest Eesti ja eestlaste kohta räägivad Ellie (43), kes on pärit Šotimaalt ja Eestis elanud 6,5 aastat ja Viktoria (29), kelle kodumaa on Ukraina ja kes on siin viibinud veidi üle aasta ja Paul, endine kommunikatsiooni- The post Eesti ja eestlased nende pilgu läbi, kelle kodumaa on mujal appeared first on Harju Elu.

  • Kaja Kallasele praotus jälle uks. Euroopasse
    on 16.02.2024

    „Ütlen teile järgmist – tänase poliitilise režiimiga ei ole meil lootustki Euroopaga taas ühineda. Meil on vaja valida teistsugune valitsus, mis lõpetaks selle loo Ukrainaga ja ehitaks üles normaalsed suhted Euroopa riikidega. Et naaseksime normaalsuse juurde.“ Sellised sõnad kõlasid vene poliitiku, endise Riigiduuma saadiku Boriss Nadeždini suust kremlimeelse telekanali NTV otsesaates. Veel enam! „Tuleval aastal The post Kaja Kallasele praotus jälle uks. Euroopasse appeared first on Harju Elu.

  • Erakondade reitingud: Isamaa toetus on rekordtasemel, Keskerakonna langus jätkub
    on 14.02.2024

    Ühiskonnauuringute Instituut MTÜ  ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,5%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6% ja Reformierakonda 17,3% valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. jaanuarist 9. veebruarini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra ning on The post Erakondade reitingud: Isamaa toetus on rekordtasemel, Keskerakonna langus jätkub appeared first on Harju Elu.

  • Mis lõpetaks õpetajate rahulolematuse?
    on 05.02.2024

    Timo Suslov, Riigikogu liige (Reformierakond): õpetajate palgatõusu võti on reformides Jõudmaks eesmärgini tõsta õpetajate palk 2027. aastaks 120 protsendile Eesti keskmisest, tuleb teha hariduses reforme ja korrastada koolivõrk. Läinud esmaspäeval, 22. jaanuaril algas Eestis midagi nii erandlikku nagu streik. Õpetajad on välja kuulutanud tööseisaku, mille eesmärk on saavutada 2027. aastaks palgatõus, mis vastaks 120% Eesti The post Mis lõpetaks õpetajate rahulolematuse? appeared first on Harju Elu.

  • Täiendus toimetuse 19.01 ilmunud vabandusele
    on 02.02.2024

    Harju Elu 27. numbris (22.12.2023) lk 5 ilmus lause „Miinus: noorte kaasalöömist takistatakse. Jõelähtme vallavolikogu EKRE saadikud seisid vastu, et noortevolikogu kaks liiget saaksid arengukomisjoni liikmeteks“. Selle asemel olnuks korrektsem „Miinus: noorte kaasalöömist ei toetata. Jõelähtme vallavolikogu kaks EKRE saadikut ei andnud oma toetust sellele, et noortevolikogu kaks liiget saaksid komisjonide liikmeteks“. Täiendame 19.01 ilmunud The post Täiendus toimetuse 19.01 ilmunud vabandusele appeared first on Harju Elu.

Arvamus - Põllumehe Teataja

  • Omamaist toidutootmist tuleb vaadata riigi julgeoleku osana
    on 17.04.2024

    Euroopa Komisjon tuli hiljuti välja ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ettepanekuga, mis loodetavasti annab põllumehele veidi hingamist ja loob ruumi omamaise toidutootmisega jätkamiseks. Seda on väga vaja, et möödunud, viimaste aastakümnete keerukaimaks kujunenud aasta järel nina kuidagi vee peal hoida. Pole üllatus, et mitu toidutootjat andsid aasta alguses teada tegevuse lõpetamisest, kuna eelmine aasta kujunes põllumajandustootjaile taasiseseisvumise The post Omamaist toidutootmist tuleb vaadata riigi julgeoleku osana appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallas
    on 26.02.2024

    Kuigi metsandus on Euroopas üsna varieeruv sektor nii metsamaa struktuurilt kui ka osakaalult, luuakse poliitikat kõigile ühtemoodi. Veelgi enam, seda tehakse olukorras, kus otsustusorganitel selleks sisuliselt mandaati ei ole. Metsandussektoris põhjustavad tihtilugu suurt pahameelt uute regulatsioonide loomiseks toodud põhjendused, mis on eesmärkidega vastuolus või sisutühjad. Küsimusi tekitab uute bürokraatiat ja halduskoormust suurendavate regulatsioonide eesmärk ning The post Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallas appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Kerli Ats: mängureeglid muutuvad
    on 05.12.2023

    Viimasel ajal on Euroopa Liidus (EL) üha rohkem kõlama hakanud arvamus, et põllumajandustootjad peavad tulevikus ise oma saake erakordsete ilmastikuolude eest kindlustama. See tähendab, et plaan on liikuda kriisimeetmetelt kindlustusmeetmete rakendamise suunas. Sel aastal pidid põllumajandusettevõtted toime tulema keeruliste ilmastikutingimustega. 12. juunil andis taluliit välja pressiteate, milles väljendasime muret loomasööda kriitilise olukorra pärast. Hoiatasime, et The post Kerli Ats: mängureeglid muutuvad appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Huvikaitse ja sellesse panustamine on järjest vajalikum
    on 04.10.2023

    Oleme kogunemas järjekordsele Eesti põllumajanduse aastanäitusele Tartus. Ja meil kõigil on, mida arutada, sest erakordsed ilmaolud, kahanev majandus, ettearvamatu poliitika ja globaalne ebakindlus on kõikide maamajandajate elu teinud päris keeruliseks. Vajame platvormi, kus ühisosa leida, seisukohti kujundada ning parimaid praktikaid ja kogemusi vahetada. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja juba viiendat korda Tartus toimuv põllumajanduse aastanäitus seda kindlasti The post Huvikaitse ja sellesse panustamine on järjest vajalikum appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Kas Eesti põllumajandus on roheline?
    on 30.08.2023

    Meedias on kõlanud väiteid, justkui oleks Eesti­ põllumajandus loodusvaenulik, Eesti toidu kvaliteetküsitav ja põllumehed kasumiahned tegelased. Loomulikult ei ole toidutootmine tabuteema, mille üle diskuteerida ei tohiks, kuid võiks proovida siiski faktipõhiseks jääda ning vähem lähtuda usupõhistest ja teinekord lausa äärmuslik-fanaatilistest seisukohtadest. Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes saab kindlalt väita, et meie põllumajanduslik tegevus on üks The post Kas Eesti põllumajandus on roheline? appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Ilm meid toidab
    on 04.07.2023

    Kevadilm on olnud erakordne. Seda iseloomustavad intensiivne päikesepaiste, haruldased öökülmad ja suur kuivus. Öökülma näitajad on võtnud pöörde, mida ei ole aastakümnete vältel nähtud: Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmetel registreeriti Kuusikul ja Narvas uued juuni külmarekordid, kui temperatuur langes kuni –3,3 kraadini. Sademete puudumisest on saanud tõsine probleem: suviviljad on ikaldumas, loomasööda varumine jäi esimese niitega alla 30% The post Ilm meid toidab appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?
    on 09.05.2023

    Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu. „Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et The post Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet
    on 05.05.2023

    Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse. Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist. Nii märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises. Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid The post Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Põllumajandussektor: maaeluministeeriumi nime muutus peaks väljendama selle sisu
    on 28.04.2023

    „Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis vabariigi valitsusele pöördumise, milles tehti ettepanek nimetada Maaeluministeerium kas Põllumajandus- ja regionaalministeeriumiks või Toidu- ja regionaalministeeriumiks ning minister vastavalt põllumajandus- ja regionaalminister või toidu- ja regionaalminister,“ jagas pöördumise sisu koja juht Ants Noot. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles, et pöördumisel vabariigi valitsusele juhtisid nad tähelepanu asjaolule, et enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide The post Põllumajandussektor: maaeluministeeriumi nime muutus peaks väljendama selle sisu appeared first on Põllumehe Teataja.

  • Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi?
    on 18.04.2023

    Valitsus on koos ja kokkulepped sõlmitud. Mida siis vastne koalitsioon maainimestele ja toidutootjatele lubanud on? Alustada tuleb sellest, et juba eelmisel aastal kohtus EPKK kõikide erakondadega, tutvustamaks meie valdkonna vajadusi ja ootusi järgnevaks neljaks aastaks. Hea meel oli tõdeda, et mitmed meie ettepanekud jõudsid erakondade valimisplatvormidesse ja nüüd ka koalitsioonilepingusse. Toidutootmist tähtsustatakse Minu hinnangul on The post Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi? appeared first on Põllumehe Teataja.

Arvamus Archives - Läänlane.ee Uudised ja kuulutused

  • Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu?
    on 13.03.2024

    Rahandusministeeriumis on valminud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Selleks ümardatakse poes või teenusepakkuja juures sularahaga tasumisel lõplik ostusumma lähima viie sendini ja vahetusrahana pisisente enam ei tagastata. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitab, miks muutus vajalik on.   Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku The post Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu? appeared first on Läänlane.ee.

  • Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda?
    on 20.08.2023

    Kuidas suunata inimesi käituma turvalisemalt? Kas purjus inimest on võimalik suunata vett jooma või järgneb õllele viin? Mis juhtub, kui inimene otsustab alkoholist loobuda, läheb peole ja joob vett? Kas alkoholivaba pidu on üldse võimalik? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisid Arvamusfestivalil vastuseid Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson, käitumisteadlane Andero Uusberg, raamatu “Hoog“ autor Piret The post Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda? appeared first on Läänlane.ee.

  • Olukord tööturul halveneb
    on 20.08.2023

    Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt on sügisel oodata korrektuuri, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Tööjõu-uuring näitab töötuse kasvu Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest The post Olukord tööturul halveneb appeared first on Läänlane.ee.

  • Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohus
    on 08.03.2023

    Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik. Eelteismeliste seas langeb liikumisaktiivsus eriti, istuva aja osakaal suureneb järsult. Nemad on meie homsed täiskasvanud, kirjutab Liikumisaasta 2023 projektijuht Janne Tomberg. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub. Laste väärtushinnangute ja liikumisharjumuste kujundamisel on The post Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohus appeared first on Läänlane.ee.

  • Mida arvavad riigikokku kandideerijad Haapsalu raudtee taastamisest?
    on 02.03.2023

    Veebileht Liiprid.ee küsis Läänemaal riigikokku kandideerivatelt poliitikutelt, mida nad arvavad Haapsalu raudtee taastamisest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Läänemaa piirkonna esimees Neeme Suur Haapsalu raudtee taastamine on kindlasti vajalik. Õigemini siis Turba-Rohuküla raudteeliini väljaehitamine ja rongiliikluse taastamine. See on ka kajastatud SDE valimisprogrammis konkreetse lubadusena. Oluline on raudteeühenduse loomine, lähtudes nii regionaalpoliitikast, transpordipoliitikast kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide The post Mida arvavad riigikokku kandideerijad Haapsalu raudtee taastamisest? appeared first on Läänlane.ee.

  • Lugeja küsib: kas pean nüüd töölepinguid muutma, sest töötasu alammäär tõusis?
    on 02.01.2023

    Lugeja küsib: Kas nüüd pean töölepinguid muutma, sest 1. jaanuarist 2023 tõusis töötasu alammäär? Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev: Vastavalt töölepingu seadusele lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasu suuruses. Alates 1. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot ja tunnitasu alammääraks 4,30 eurot. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat The post Lugeja küsib: kas pean nüüd töölepinguid muutma, sest töötasu alammäär tõusis? appeared first on Läänlane.ee.

  • Muutunud kinnisvaraturg kolmes eri vaates: kuidas turul edasi talitada?
    on 14.10.2022

    Enam ei tule kellelegi üllatusena, et energiakriis, inflatsioon ja intresside tõus on viinud kiire kinnisvarapakkumiste arvu kasvu ning nõudluse kahanemiseni. Eesti tarbijate kindlustunne on ajalooliselt madalaim ning kinnisvarahindade langus kahjuks või õnneks vältimatu. Kui järsk see olema saab, ei tea keegi, kuid lumepall on igal juhul juba veerema hakanud, kirjutab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. The post Muutunud kinnisvaraturg kolmes eri vaates: kuidas turul edasi talitada? appeared first on Läänlane.ee.

  • Tarbijad on hirmul. Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu?
    on 16.09.2022

    Kohaliku tarbija kindlustunne on ajaloo madalaim ja see avaldab mõju ka kinnisvaraturule. Millises mahus, see selgub sügis-talvisel perioodil, märkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. „Ehkki kinnisvaratehingute statistika järgi on veel justkui kõik enam-vähem korras, siis muret tekitab Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbijate kindlustunde indikaator, mille kohaselt pole Eesti rahvas kunagi nii suurt ebakindlust tundnud,“ sõnas Sooman. The post Tarbijad on hirmul. Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu? appeared first on Läänlane.ee.

  • Lugeja küsib: Kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada?
    on 22.08.2022

    Lugeja küsib: 1. augustist peab tööandja teada andma, kuidas ettevõttes tehakse ületunnitööd ja kuidas seda hüvitatakse. Millest tuleb töötajat täpsemalt teavitada? Kui töötajal on tavaliselt esmaspäevast reedeni kaheksatunnised vahetused, kas tööandja korraldus suure töömahu tõttu töötada nädal aega 12 tundi on ületunnitöö? Vastab Larissa Tihhonova, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Augustis jõustunud töölepingu seaduse muudatus ütleb, et tööandja The post Lugeja küsib: Kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada? appeared first on Läänlane.ee.

  • Lugeja küsib: Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära?
    on 02.08.2022

    Lugeja küsib: Sain teada, et üks minu töötajatest osutab tööst vabal ajal sõidujagamisteenust. Murelikuks teeb mind see, et töötaja on tööl silmnähtavalt väsinud, samuti on ta hajameelne ning teeb oma töös sageli vigu. Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära? Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Üldpõhimõtte kohaselt ei ole tööandjal õigust The post Lugeja küsib: Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära? appeared first on Läänlane.ee.

Arvamus Archives – Eesti elu | GoodNews

  • Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem?
    on 28.04.2023

    Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni sotsiaalnõunik Liis Koppel tõdeb, et see aasta on alanud sotsiaalvaldkonnas üsna süngelt. Avalikkuse ette on jõudnud mitu juhtumit, kus valdkonna töötajad on oma hoolealaustega käitunud ebaeetiliselt, osadel juhtudel lausa kriminaalselt. Avaldame Liis Koppeli arvamusartikli täismahus. Mõru pitseri valdkonnale vajutab tõsiasi, et iga sotsiaalvaldkonna töötaja esmane missioon on haavatavas olukorras inimesi igas olukorras The post Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem? appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpe
    on 27.04.2023

    Riigipilve juht Taavi Viilukas sõnab, et praktikante värvates eeldab ta juhina, et kontoriuksest astub sisse elurõõmus noor, kelle silmades on ootusärevus, tahe õppida, asju ära teha ja oma valdkonnas läbi lüüa. Mingil põhjusel see aga alati nii ei ole. Miks? Kas asi on üldhariduskoolide puudulikus ettevalmistuses, ülikoolide keerulistes õppekavades või tööandjate ebarealistlikes ootustes? Miks ei The post Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpe appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokia
    on 17.03.2023

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval rääkis, mille üle ta enim südant valutab ja kuhu võiks Eesti põllumajandus areneda. Riigikogu valimised on värskelt seljataga ja toimuvad valitsuse moodustamiseks koalitsiooni kõnelused. Milliste mõtetega jälgid läbirääkimiste protsessi? Ma usun, et kõik Koja liikmed jälgivad neid läbirääkimisi huviga. Minu mõtted on peatunud kahel sõnal: toit ja puit. Need The post Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokia appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuld
    on 11.08.2022

    Haridussüsteemis on probleemid olemas, kuid 1. septembri eel vajaks nii õpetajad kui ka õpilased toetavaid lugusid ja positiivseid sõnumeid. Koolides toimuvat mõjutavad ka meie endi hoiakud. Kulla hind maailmaturul on tõusujoones minemas. Meie ümber toimuvatel ärevate sündmuste taustal on tunne, et tahaks hoida kõike, mis on jääv ja millel oleks püsiv väärtus ka tulevikus. Haridus The post Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuld appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunud
    on 02.06.2022

    Aasta ema Aage Õunap tõdeb, et on juba paar nädalat tundnud meeletut piinlikkust selle osas, mis meie infoväljas toimub. Ja mitte ainult tema, vaid suurem osa suurperede vanematest. „Igapäevased süüdistused meie suunas on saanud nii tavapäraseks, et ei oskagi enam seisukohta võtta. Kuhu me oleme välja jõudnud, mis hinnaga see tuleb? Miks nii käitutakse?“ imestab The post Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunud appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatada
    on 01.03.2022

    „2022. aasta varakevadel näeme möödunud aastal antud Nobeli auhinda täiesti uues valguses – rahuauhinna pälvisid Vene ajakirjanik Dmitri Muratov ja Filipiinide ajakirjanik Mari Ressa nende jõupingutuste eest kaitsta sõnavabadust, mis on demokraatia ja püsiva rahu eeltingimuseks. „Vaba, sõltumatu ja faktidel põhinev ajakirjandus aitab kaitsta võimu kuritarvitamise, valede ja sõjapropaganda eest,“ tõdes Nobeli komitee auhinna määramisel. Nüüd The post ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatada appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg
    on 14.12.2021

    Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab tarbijatel eelistada kodumaist toitu, sest siis on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg. Samuti tõdeb ta, et ühe loomakasvataja tegutsemine tähendab veel keskmiselt seitsme töökoha loomist nii maal kui ka linnas. „Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniliseks tegevusalaks, Eestis on heaperemehelikuks loomakasvatuseks ja liha tootmiseks ideaalsed tingimused, The post Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial!
    on 18.09.2021

    Parafraseerides klassikuid – kui Türi vald on „toppama jäänud arenguga sumbunud konnatiik “ siis jah, just sellises „konnatiigis“ ma elada sooviksingi! Neid inimesi, kes nii mõtlevad, paistab aga õnneks peale vallavanema veel teisigi – näeme, et Türi vallas on praktiliselt peatunud rahvastiku vähenemine, juurde on tulnud elanikke, lisandunud ettevõtteid, ning gümnaasium on õpilastest pungil. Kliimakava The post Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial! appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallale
    on 27.08.2021

    Kahe lapse ema, Tallinna Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige ja MTÜ Igale Lapsele Killuke Rõõmu asutaja Kätlin Rohilaid-Aljaste jagas eelmisel nädalal Tallinna Vabaduse platsil laiali 100 Parisax Professional huulepulka. Huulepulkade sõnum oli, et koolikiusamine ei alga koolist aga ühiskonnast. “Oluline on aru saada, et ühiskond hakkab muutuma igast üksikust täiskasvanust ja ainult meie ise saame muuta maailma The post PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallale appeared first on Eesti elu | GoodNews.

  • Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtab
    on 07.05.2021

    Ühe käega annab riik alaealistele psühhiaatrilise abi saamise võimaluse ja aitab hankida koolidesse arvuteid, et haridus ka distantsilt omandatud saaks, ent samal ajal võtab teise käega huvitegevuse, kirjutab Lastekaitse Liidu noortekogu 17-aastane juht Triin Sooäär. Tegelikult ei kärbita märkimisväärselt toetust huvidel põhinevale tegevusele, vaid haridusele – see eriskummaline liik nimega mitteformaalne haridus. Kas pole kummaline, The post Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtab appeared first on Eesti elu | GoodNews.

Arvamus arhiiv - Hea Kodanik Hea Kodaniku infovärav

  • Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostöö
    on 28.11.2022

    Riigi jaoks oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamine on võimalik ainult eri ühiskonnarühmade vahelise koostöö kaudu. Eesti riigi strateegiate n-ö katusstrateegia on pikaajaline strateegiadokument „Eesti 2035“, mille üheks oluliseks sihiks on see, et Eesti ühiskond oleks hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kuid turbulentne ühiskonna areng koos kriiside mõjul tekkinud vastandumistest ühiskonnas vähendab koostöövõimet tuntavalt. Sellist lõhestumist ühiskonnas võimendavad The post Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostöö appeared first on Hea Kodanik.

  • Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus?
    on 29.07.2022

    Millised ootused on vabakonnal vastloodud valitsusele järgmiseks üheksaks kuuks, kirjutab Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf. Eesti on saanud värskelt uue koalitsiooni. Järgmiste valimisteni ei jää just palju aega tegutsemiseks, aga ka need umbkaudu üheksa kuud on piisavad, et midagi päriselt ära teha. Mida oodata valitsustest olukorras, kus üksteist püüavad üle trumbata koroonakriis, energiakriis, põgenikekriis ja The post Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus? appeared first on Hea Kodanik.

  • Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel?
    on 24.04.2022

    Vähemalt kaks asja, kinnitavad juhtimiskoolitaja Ain Mihkelson ja Väikese Jalajälje kogukonna liige Paavo Eensalu Esiteks – nende juhtimine on detsentraliseeritud. Puudub üks Suur Juht, kes kõike teab ja otsustab. Ilmselt oled kuulnud Pablo Escobarist, kelle tabamisel kartell põntsu sai. Tänapäeval aitab ühtse juhi puudumine neil vastu pidada korrajõudude rünnakutele. Teiseks – need on hästi organiseeritud, The post Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel? appeared first on Hea Kodanik.

  • Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailma
    on 28.02.2022

    Eesti Ekspress kogus lühikesi mõtteid ja soove Eesti Vabariigi 104. sünnipäevaks. Kodanikuaktivist, kultuurikriitik ja Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets kirjutas lumehelbekestest. Üheks nimetuseks, mida viimastel aastatel pillavalt kasutatakse, on lumehelbeke. Enamasti mõeldakse selle all pealekasvavat põlvkonda, kes on ülitundlik ja õrn, aldis haavuma ja visa maailma tegelikkusega, “asjadega nagu nad päriselt on” leppima. Kriisist kriisi The post Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailma appeared first on Hea Kodanik.

  • Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimaks
    on 21.02.2022

    Eesti elanikest teeb üle poole vabatahtlikuna tööd vähemalt korra aastas ja valdkonna arendamisega on juba pikalt tegeletud. Siiski on meil näiteks võrreldes põhjanaabritega veel pikk tee minna, kirjutab Vabaühenduste Liidus vabatahtlikkuse suunda vedav Lauri Luide. Vabatahtlikku tööd on Eestis süstemaatiliselt arendatud juba 90ndate lõpust, kui loodi vastav arenduskeskus. Mõne aasta pärast hakati looma maakondlikke arenduskeskusi, The post Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimaks appeared first on Hea Kodanik.

  • Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla panna
    on 14.02.2022

    10. veebruaril toimunud riigikogu arutelul oli teemaks annetamine. Vabaühenduste poolelt kõneles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf, kes rääkis heategevuse hetkeseisust Eestis. Austatud minister, riigikogu liikmed, kuulajad. Tahan teile täna rääkida ühest oma eeskujust. Tahan teile rääkida meie pere vanaemast, minu lapse vanavanaemast.   Tegemist on naisega, kes on oma kaheksakümne viie eluaasta jooksul käinud matustel liiga The post Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla panna appeared first on Hea Kodanik.

  • Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha?
    on 20.12.2021

    Eesti Väitlusseltsi endist juhti, Vabaühenduste Liidu nõukogu kunagist liiget ja CitizenOSi kaasasutajat Margo Loori pärjati hiljuti Äripäeva ja Personaliuudised.ee aasta koolitajana. Palusime tal jagada kogemusi, kuidas igaüks võiks uuel aastal parem iseõppija olla. Homsest vähendan oma alkoholi tarbimist. Uuel aastal hakkan spordisaalis käima. Jaanuarist hakkan hiina keelt õppima. Neid või sarnaseid laused on enamik inimesi The post Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha? appeared first on Hea Kodanik.

  • Räägi oma heategevusest
    on 02.12.2021

    Ikka ja jälle kuuleb, justkui võiks annetamine jääda igaühe eraasjaks, millest avalikult rääkida ei sobi. Miks viimast just teha võiks, kirjutab annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar. Kui hiljutised kohalike valimiste tulemused selgeks said, postitas üks Pärnumaal kandideerinud naine Facebooki teate, et annetas oma saadud häälte arvule – neid oli veidi alla 200 – vastava summa eurodes The post Räägi oma heategevusest appeared first on Hea Kodanik.

  • Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada)
    on 29.11.2021

    Sõbrad-tuttavad võiksid pealkirja lugedes ilmselt hüüatada: mis jama sa nüüd ajad, Andrei! Ise toimetad enamasti kitsikusega leppivas vabakonnas, haltuuratad veelgi vaesemas kultuurisektoris, mis filantroop sina saaksid olla. Need on need Bill Gatesid ja Warren Buffetid, Eestis võib-olla Taavet Hinrikused ja Rain Lõhmused, kelle hiigelkasumitest jääb üle ka ühiskondliku hüve nimel ära anda. Vastus peitub numbrites. The post Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada) appeared first on Hea Kodanik.

  • Merje Klopets: Kolm soovitust annetajale
    on 22.11.2021

    30. novembril toimuvate kolmandate annetamistalgute eel jagab soovitusi annetajatele “Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna eestvedaja Merje Klopets Swedbankist. Kas oled annetajana pigem altruisti, kogukondlase või tähesäraja tüüpi? Kas toetad väga konkreetse eesmärgiga projekti või kõnetab sind pigem vabaühenduse laiem missioon? Möödunud nädalal tegime annetuskeskkonna “Ma armastan aidata“ võrgustiku kohtumise, kus digiturundaja rääkis muuhulgas erinevatest annetajatüüpidest. Tabasin The post Merje Klopets: Kolm soovitust annetajale appeared first on Hea Kodanik.

  • Andrei Liimets: Enamuse tahe
    on 08.11.2021

    Kriisiolukorras kipuvad käepärast jääma üha suuremad üldistused ja lihtsamad lahendused. Kriisidel on aga komme lõppeda ja siis tuleb ühiskonnana kuidagi edasi elada, kirjutab Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets. Raamatus “Mistakes Were Made (But Not by Me)” kirjeldavad autorid Carol Tavris ja Elliot Aronson polariseerumist kolmnurgana, kus ühisest alguspunktist võivad kaks inimest üsna suvalise argise valiku The post Andrei Liimets: Enamuse tahe appeared first on Hea Kodanik.

  • Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend?
    on 25.10.2021

    Sotsiaalmeedia on võimekas kanal, mille oskuslikust kasutamisest võib kogukond palju kasu lõigata. See eeldab aga sotsiaalmeedias hästi orienteerumist, leiab Laura Põldma, kes uuris oma bakalaureusetöös sotsiaalmeedia rolli kogukonnaaktivismis. Haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu võitlemiseks ja kogukonna mobiliseerimiseks Facebooki grupi loomine ja sinna 3000 liikme koondamine. Lubjakivikarjääri rajamise takistamiseks veebipetitsiooni algatamine ning “sõjastrateegia” arutamine kinnises sotsiaalmeediagrupis. Väikese The post Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend? appeared first on Hea Kodanik.

Arvamus - Rubriik - Lõunaeestlane Lõuna-Eesti uudised

  • Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus?
    on 18.04.2024

    Kas Eesti kliimaseadus peaks meile samuti tagama majanduskasvu, sellele seaduse algatajad kahjuks selget vastust ei anna. Ebatäpselt sõnastatud eesmärk muudab aga lahenduste üle peetava diskussiooni mõttetuks. Kliimaseaduse arutelusid ühendavaks jooneks on seega pigem Sex Pistolsi laulust „Anarchy in the UK” tuntud salmirida „Don’t know what I want, but I know how to get it” („Ma The post Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus? appeared first on Lõunaeestlane.

  • Majanduskommentaar: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiire
    on 05.04.2024

    Suures osas Euroopast on inflatsioon aeglustunud 2% lähedale. Seetõttu hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid alandades laenajate elu peagi lihtsamaks muutma. Kahjuks peavad Eesti tarbijad aga endiselt rinda pistma naabritest kiiremini kallinevate hindadega. Euroala inflatsioon on lähedal eesmärgile Lõppeval nädalal avaldas Eurostat värsked andmed tarbijahindade kohta Euroopas selle aasta märtsis. Viimased numbrid olid analüütikutele meelepärased – euroala The post Majanduskommentaar: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiire appeared first on Lõunaeestlane.

  • President Karis: ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võtta
    on 29.03.2024

    President Alar Karise avaldus Eesti NATO-ga liitumise 20. aastapäeval: Ühinemine NATO-ga, aga samuti Euroopa Liiduga kaotas eraldatuse, mida Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pidid Teise maailmasõja järgselt taluma. See tõi meid tagasi sinna, kuhu kuulume: Euroopasse, mis hoiab rahvusvahelisele õigusele toetuvaid reegleid. Me teadsime kohe alguses, kui olime oma riigi tagasi võtnud, et neutraalsusest ei saa The post President Karis: ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võtta appeared first on Lõunaeestlane.

  • Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse jooma
    on 15.03.2024

    Terviseaminister Riina Sikkut avab arvamusloos ülekaalu probleemi Eestis ning toob esile, mida on kavas teha probleemi leevendamiseks. Järgneb Sikkuti arvamuslugu: Laste ülekaalulisus ei puuduta vaid neid noori, kes trepist üles rühkides liigselt hingeldavad ja kes kehalise kasvatuse tundi pelgavad. Keda eakaaslased ülekaalu pärast kiusavad või kes liiga tihti koolipäeva lõppedes suuna poodi magusa järele võtavad. The post Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse jooma appeared first on Lõunaeestlane.

  • Majanduskommentaar: Eksportijad ootavad paremat homset
    on 15.03.2024

    Eesti majandust on viimastel kvartalitel alla vedanud peamiselt nõrk eksport. Kui nõudlus siin toodetud kaupade järele on tublisti vähenenud, siis teenuste eksport lööb samas aina uusi rekordeid. Ekspordi laiapõhjaline taastumine võtab kahjuks veel aga aega. Majandust veab alla eksport Eesti majanduse käekäik pole viimase kahe aasta vältel olnud just roosiline. Kui kõrvutada  meie sisemajanduse koguprodukti The post Majanduskommentaar: Eksportijad ootavad paremat homset appeared first on Lõunaeestlane.

  • Minister Võrklaev: Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamist
    on 13.03.2024

    Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku on neid meie euroga liitumise ajast ringlusesse lastud 230 miljonit tükki koguväärtuses 3,4 miljonit eurot – see on kokku 612 tonni metalli. Tagasi ringlusesse jõuab neid keskmiselt 3 protsenti ja neid on pidevalt vaja juurde toota, sest kaupmeestel on kohustus väikseid sente The post Minister Võrklaev: Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamist appeared first on Lõunaeestlane.

  • Terras Euroopa Parlamendi hääletusest: Kehtestatud renoveerimissund on viga
    on 12.03.2024

    Euroopa Parlament võttis 370 poolthäälega vastu hoonete energiatõhususe direktiivi. Direktiivi vastu hääletanud Euroopa Parlamendi liige Riho Terrase (Isamaa) sõnul on tegemist veaga, mille maksavad lõpuks kinni Eesti maksumaksjad. Riho Terrase sõnul ei vaidlusta keegi hoonete renoveerimist, kuid küsimus on koduomanike õlgadele paigutavates sundrenoveerimise kohustuses. „Usun, et kõik inimesed sooviksid elada renoveeritud hoones, kuid selleni ei The post Terras Euroopa Parlamendi hääletusest: Kehtestatud renoveerimissund on viga appeared first on Lõunaeestlane.

  • Jüri Ratas: Lähiajalugu jättis õppetunde tänaseks ja homseks
    on 08.03.2024

    Naudime nii riiklikku kui isiklikku vabadust, aga puudub suur ühine eesmärk ja üksmeel, kirjutab arvamusloos Jüri Ratas (Isamaa). Järgneb Jüri Ratase arvamuslugu: Oma riigi, nagu ka iseenda sünnipäeval, on küllap paljude jaoks tavapärane teha lühem või pikem mõtterännak olnu juurde. See võib kujuneda kasulikuks, kui võtta rännakult kaasa õppetunde ja miks mitte ka ideid nii The post Jüri Ratas: Lähiajalugu jättis õppetunde tänaseks ja homseks appeared first on Lõunaeestlane.

  • President Karis: Meie julgus annab kindluse, et Eesti jääb Eestiks
    on 24.02.2024

    Meie julgus annab kindluse, et Eesti jääb Eestiks, ütles president Alar Karis täna iseseisvuspäeva kõnes. Vabariigi President iseseisvuspäeval 24.02.2024 Estonias Head inimesed kodudes ja siin Estonia teatrisaalis. Palju õnne Eesti iseseisvuspäeva puhul meile kõigile! Eesti riik ühendab meid kõiki, olgu argipäevade erimeelsused kuitahes sügavad. Oleme kõik koos ja laenates Toomas Kiholt – meist kõigist sõltub, The post President Karis: Meie julgus annab kindluse, et Eesti jääb Eestiks appeared first on Lõunaeestlane.

  • Kaitseväe juhataja: Seisame põhimõtete eest isegi siis, kui seeläbi ise nõrgemaks jääme ja endale ohtliku Venemaa tähelepanu saame
    on 24.02.2024

    Seisame põhimõtete eest isegi siis, kui seeläbi ise nõrgemaks jääme ja endale ohtliku Venemaa tähelepanu saame, ütles kaitseväe juhataja Martin Herem. Järgneb kaitseväe juhataja Martin Heremi kõne täna 24. veebruari Tallinnas: Austatud Eesti Vabariigi president, Riigikogu esimees, peaminister, kindral Burkhard, ekstsellentsid! Head eestimaalased ja Eestimaa sõbrad! Palju õnne Eesti Vabariigi 106. aastapäevaks! Nagu ikka, tähistame The post Kaitseväe juhataja: Seisame põhimõtete eest isegi siis, kui seeläbi ise nõrgemaks jääme ja endale ohtliku Venemaa tähelepanu saame appeared first on Lõunaeestlane.