Arvamus | ERR Arvamus
- Harri Tiido: Vene mõju äärmuslastele Euroopason 23.04.2024
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa mõjutustegevus. Sotsiaalmeedia areng on andnud Vene trollidele ning muudele tegelastele avarad võimalused propaganda tegemiseks ja lahkhelide külvamiseks läänes, märgib Tiido.
- Kristen Michal: roheleppe eesmärk on konkurentsivõimeline ja moodne majanduson 23.04.2024
Eesti on ka tulevikus Euroopaga ja räägib otsustes kaasa. Kui muidugi meie valik on puhtam ja soodsam energia saastava asemel või korras ja kliimakindel hoonefond. Eelnevaga koos käib ka puhas ja hoitud loodus, kirjutab Kristen Michal.
- Raul Eamets: suures pildis pole palgalõhe probleem väga tõsineon 23.04.2024
Suures pildis pole soolise palgalõhe probleem Eestis väga tõsine ning ka palgaerinevuste statistika liigub järjekindlalt paranemise suunas, kirjutab Raul Eamets.
- Erni Ajaots: üks võimalus, kuidas ääremaad võiksid haridusreformist võitaon 23.04.2024
Käimasolev haridusreform pakub võimaluse lahendada põhikoolides aastaid muret teinud probleemid tehnoloogiaõpetuse kvaliteedi ja ohutusega, kirjutab Erni Ajaots.
- Mari-Liis Jakobson: erakonnad on valimisteks valmis. Aga valijad?on 22.04.2024
Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniad on Eestis üldiselt pigem tagasihoidlikud. Võib suisa öelda, et need polegi Eestis niivõrd põhimõtteliste ideede vastasseisu koht, vaid rohkem kandidaatide missivõistlus, märgib Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.
- Mait Palts: vastasseis rohepöördele kasvab ja see ei ole imeon 22.04.2024
Aeg on tunnistada, et rohepööre saab toimuda vaid juhul, kui selle keskmesse seatakse meie inimesed ja ettevõtted ning nende heaolu, kirjutab Mait Palts.
- Raul Raudsepp: IT-turu iseäralik kriison 22.04.2024
Eesti tarkvaraarenduse turul on kriis. Uute projektide osas käib pakkujate vahel tihe rebimine. Häid töötajaid on saadaval vabalt ja mõistliku hinnaga. Paljud teenusepakkujad on hinge vaakumas ja uudistest käib läbi üks pankrot teise järel. Raul Raudsepp kirjutab, mis ja miks toimub.
- Lauri Läänemets MPEÕK-i kogudustele: väärtustagem üheskoos vabaduston 22.04.2024
Siseminister Lauri Läänemets saatis pöördumise Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku kogudustele. Moskva patriarh Kirilli üleskutse kohaselt on Eesti üks vaenulikest riikidest, mis peaks kaduma, ja see läheb otseselt vastuollu kiriku eesmärgiga kuulutada evangeeliumi kui rõõmusõnumit ja lunastuse allikat, seisab kirjas, mille ERR-i portaal avaldab täismahus.
- Andres Aavik: tehisaru ohtude eest kaitseb privaatne keelemudelon 21.04.2024
Tehisintellekti jõudmine tavainimesele kasutatavale kujule tõi kaasa tohutu majandusmõju, hinnanguliselt 7,9 triljonit dollarit aastas. Tõelisest tehisintellekti (AI) läbimurdest ei saa aga rääkida enne, kui lahendatakse intellektuaalomandi, andmete kontrolli ja turvalisusega seotud küsimused, kirjutab Andres Aavik.
- Art Leete: Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilguson 21.04.2024
Hantide, manside ja neenetsite endisaegsest sõjakusest liigub igasuguseid jutte. Mõne sõjaretke kohta on ka täpsemaid kirjeldusi, kirjutab Art Leete algselt Sirbis ilmunud ülevaates.
- Ülle Madise: põhiseadusega ei mängitaon 20.04.2024
Kui põhiseaduse autorid oleksid tahtnud reserveerida hääleõiguse kohalikel valimistel vaid Eesti kodanikele, siis oleks see selgelt kirja pandud. Eesti peab tegutsema lähtuvalt oma rahvuslikest huvidest ja kui lõpuks peab otsuse langetama riigikohus, ei ole selleski midagi erakordset, see on riigielu normaalne käik, kirjutab Ülle Madise.
- Urmas Paet: Euroopa peab aduma Venemaa hübriidsõja ohtlikkuston 20.04.2024
Eksisid need, kes arvasid, et Venemaa kogu energia ja ressurss kulub sõjapidamisele Ukrainas ja talle ei jää muudeks sigadusteks aega. Tegelik elu on teistsugune, Venemaa on jätkuvalt võimeline pidama ka hübriidsõda ja kasutama erinevaid survevahendeid Euroopa riikide vastu, kirjutab Urmas Paet.
- Marju Himma: ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seirajaon 20.04.2024
Õhtulehe intervjuust Konstantin Vassiljeviga oli enamik kogemusintervjuu, kuid Vene-Ukraina küsimustes rollid muutusid, kirjutab Marju Himma algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
- Mereinstituudi kalateadlased: euroopa angerja tulevikust – ausalt ja objektiivselton 19.04.2024
Teatud tingimustel võib noorangerjate ümberasustamine angerjate asurkonna seisundi parandamisele kindlasti kaasa aidata. Olemasolevad andmed viitavad aga pigem sellele, et ümberasustamine laiemalt ja kitsamalt Narva jõe vesikonda ei toeta liigikaitset, leiavad Eesti Ihtüloogia Seltsi liikmed ja TÜ Mereinstituudi kalateadlased.
- Tarmu Tammerk: ERR-i valimisreeglid peavad tagama tasakaalustatuseon 19.04.2024
Eesti Rahvusringhäälingus kehtib alates 21. aprillist Euroopa Parlamendi valimiste kajastamise kord. See on ERR-i seadusega ette nähtud reeglistik, et valimiskampaania kajastus avalik-õiguslikus meedias oleks igati erapooletu ja tasakaalustatud, kirjutab Tarmu Tammerk.
- Tõnis Saarts: erakond Isamaa pürib raskekaallasekson 19.04.2024
Urmas Reinsalu üritab paremtiiva valijat veenda, et just Isamaa on kõige kompetentsem majanduspartei, kõige eestimeelsem jõud ning Isamaa paneb lõppkokkuvõttes nüüd paika, mida arutatakse või ei arutata Tallinnas ja koguni Toompeal, arutleb Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.
- Raul Puusepp: Eesti majandus vajab välistöötajaid appi, aga targalton 19.04.2024
Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev välistöötaja peaks olema siin teretulnud, sest ta panustab Eesti ühiskonna jõukuse kasvu. Kahetsusväärsel kombel lähevad aga Eestis aruteludes segi immigratsioon, tööränne ja viimasel ajal ka sõjapõgenike aitamine, kirjutab Raul Puusepp.
- Jüri Ratas: julgeolek nõuab pidevat pingutust ja koostöödon 19.04.2024
Lähiaastate üks suuremaid proovikive on majandusliku kasu nimel Venemaale tehtavad mööndused. Kui selles ei näita Euroopa riigid üles ülimat kindlameelsust ja üksmeelt, siis toidame vaid agressiooni uut ringi, kirjutab Jüri Ratas.
- Kadri Mets: riik ei ole jätnud erivajadusega inimesi abitaon 18.04.2024
Riik ei ole abi saamise teekonnal jätnud erivajadusega inimesi ilma abita, kuigi praegune abi saamise teekond on veel kohati auklik ja käänuline, kirjutab Kadri Mets.
- Harri Tiido: inimese arengusuunast ja intelligentsiston 18.04.2024
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all intelligents. Uuringute kohaselt olevat kõige terasemad need, kellel kõrge IQ-taseme kõrval on ka emotsionaalne intelligents, märgib Tiido.
- Kaspar Viilup: Eesti kultuuri edu valem on defitsiiton 18.04.2024
Paar päeva tagasi avas Eesti Draamateater oma sügishooaja piletimüügi ning lahti läks jälle virtuaalne võidujooks, mis vabalt võrreldav Ameerika musta reede soodusmüükidega, kus allahinnatud kuumaõhufritüüre jahitakse vere hinnaga. Eesti kultuuri kohta räägib see olukord aga vaid üht: siinset publikut paneb samuti kiiremini liigutama võimalus millestki ilma jääda.
- Karolina Kadak: filtrimullid kaotavad infovoost mitmekesisuseon 18.04.2024
Inimeste igapäevane inforuum võib olla kardinaalselt erinev. Selle üks põhjus on filtrimullid, mis kureerivad sisu, mida internetis näeme: näiteks sotsiaalmeedia ettesöödetavas infovoos ja otsingumootorite tulemustes. Teadlikult tegutsedes saab igaüks siiski enda infovoogu mitmekesisemaks muuta.
- Andres Kaarmann: kahel toolil istumine tuleb omavalitsustes lõpetadaon 18.04.2024
Kohalike omavalitsuste mõjukad ametnikud ei tohiks samal ajal ka volikokku kuuluda, kuna võimalik huvide konflikt heidab ametnikule igal juhul halba valgust ja muudab ta poliitiliselt rünnatavaks, kirjutab Andres Kaarmann.
- Vahur Kivistik: tants Linnamäe hüdroelektrijaama säilitamise ümberon 18.04.2024
Plaaniga Linnamäe elektrijaam sulgeda asetab keskkonnaamet ennast valitsusest kõrgemale, kirjutab Vahur Kivistik.
- Ahti Asmann: kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus?on 17.04.2024
Euroopa võitleb inflatsiooniga. Parim viis selleks on intressimäärade tõstmine ja majanduse jahutamine. Rohepööre toob praeguse teadmisega kaasa suure hinnatõusu, kuna uued lahendused on selgelt kulukamad, kirjutab Ahti Asmann.
- Aimar Ventsel: Moldova on segu modernsusest ja kummalisest nõukanostalgiaston 17.04.2024
Hoolimata geopoliitikast eksisteerib Moldovas tugev sümpaatia Venemaa suhtes. Vene keel ja selle läbi ka Venemaa meedia on paljudele aknaks maailma. Nii levivadki Moldovas just Venemaa narratiivid maailmas toimuvast, vahendab Aimar Ventsel Vikerraadio päevakommentaaris.
- Raul Rebane: kohalik geopoliitika ja Konstantin Vassiljevon 17.04.2024
Konstantin Vassiljevi juhtum on vaid üks kild suurest pildist. Panna tema õlgadele kogu lõimumismure ei ole kindlasti õiglane. Probleemid on suuremad ja puudutavad hoopis suuremat hulka inimesi kui üks jalgpallur, kirjutab Raul Rebane.
- Tanel Kiik: Putin on rakendanud Moskva patriarhaadi oma sõjavankri etteon 17.04.2024
Moskvas tegutseva õigeusu patriarhaadi kuulutamine terrorismi toetavaks organisatsiooniks ei oleks kellegi usuvabaduse piiramine, vaid pigem selle toetamine, kirjutab Tanel Kiik.
- Raul Eamets: Euroopa majandus šokkide tõmbetuuleson 17.04.2024
Tulevikku vaadates võiks loota, et ehk on hullem möödas ja meid ootavad ees rahulikumad ajad, aga ebamäärasus pole siiski sugugi vähenenud. Igasugune ebamäärasus tuleviku suhtes vähendab ettevõtjate soovi investeerida ja areneda ning sama kehtib ka majapidamiste tarbimiskäitumise kohta, kirjutab Raul Eamets.
- Jaak Vilo: et ülikoolide tulevik ja riigi areng kännu taha kinni ei jääkson 16.04.2024
Vähene doktoriõppe lõpetanute arv võib saada takistuseks nii Eesti ülikoolide kui ka riigi arengule, kirjutab Jaak Vilo algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.
Arvamus Värsked arvamuslood ühiskondlikel teemadel, päeva karikatuurid, kommentaarid, online-väitlused ning palju muud leiab Postimehe arvamuse rubriigist.
- MARTIN ROHTMETS ⟩ Suhkrumaks paneb tootjad kasutama suhkruasendajaid ja see on veel ohtlikumon 23.04.2024
Oleme Rõngu Mahlas arvutanud, et meile tooks kavandatav magusa joogi maks kaasa 60-protsendilise maksukoormuse, mis mõistagi ei jäta mõjutamata tarbijat, kirjutab Martin Rohtmets, Rõngu Mahl ASi tegevjuht.
- ENN LISTRA ⟩ «Faktid» on ohtlikud. Eriti kui seatakse kahtluse alla Eesti riigivõimu legitiimsuson 23.04.2024
Faktid ja nende teadmine on päris kasulikud asjad, kui aega võtta ja nendega sõbraks saada. Tavaliselt me eeldame, et faktidena esitatu koosnebki faktidest. Kahjuks pole see alati nii ja manipulatsioon reitingutega ei ole lihtsalt rumalus, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra (Ref).
- INDREK LUBERG ⟩ Eurovalimiste kohal heljub Edgar Savisaare vaimon 23.04.2024
Urmas Paeti «töö tutvustamine» meenutab kangesti vanu aegu, kui toonane Tallinna meer Edgar Savisaar maksumaksja raha eest linnarahvale enda ja oma kaaslaste «tööd tutvustas», kirjutab Indrek Luberg erakonnast Parempoolsed.
- RAINER SAKS ⟩ Rinnetel on märgata uusi trendeon 23.04.2024
Eksperdid on ühel meelel, et võtab mitu nädalat aega, enne kui USA eraldatud abi hakkab rinnetele jõudma ja olukorda mõjutama, kirjutab Rainer Saks.
- AJAKIRJANDUSÕPE 70 ⟩ Anna-Liisa Blaubrük: koolilehe intervjuu asemel tantsib õpetaja Tiktokison 23.04.2024
Minu arvates jaguneb praegusaja koolimeedia kaheks: on koolipere liikmetele ja «fännidele» loodav meelelahutuslik sotsiaalmeedia ning õppimiseks, harjutamiseks ja meediapädevuse kujundamiseks õpilaste endi loodav traditsiooniline koolimeedia.
- JUHTKIRI ⟩ Korruptsioonile ei!on 22.04.2024
Ukrainal seisab pikk tee võitluses korruptsiooniga veel ees, kuid ukrainlased on oma valiku teinud ja soovivad korruptsioonist vabaneda, sillutades niiviisi teed lääne kogukonda.
- MEELIS OIDSALU ⟩ Mida mõeldakse Eesti kindralitest Kremlis?on 22.04.2024
Kindral Martin Herem võttis maaväelase otsekohesusega taas sõna sõjalisest ohust ja sellest, et kaitsevägi saab selle ohu saabumist ennetada või ennetuse luhtumisel aitab vastast võita. Toimetaja Meelis Oidsalu arutleb, kuidas on lahkuva kaitseväe juhataja sõnumid ja nende esitamise stiil NATOt ja Eestit mõjutanud.
- FOOKUS ⟩ Kuidas prokuratuuriseaduse rikkumine teenistuslikust järelevalvest välja triigition 22.04.2024
Äsja avalikustatud justiitsministeeriumi teenistusliku järelevalve aruandest saadud kõige olulisem teadmine on, et riigiprokuratuuri üle on võimalik poliitilist järelevalvet teostada ka õigusriiki ohustamata. Aruanne tekitab samas küsimuse, kuivõrd suutis järelevalvet läbi viinud neljaliikmeline komisjon jääda objektiivseks ning kas ja kui palju üritati teenindada värske justiitsministri Madis Timsponi soove sassi läinud suhteid peaprokuröriga iga hinna eest siluda. Aruannet luges toimetaja Meelis Oidsalu.
- TIINA TASMUTH ⟩ Ravitahe – elulõpu tahteavalduson 22.04.2024
Oma praktilises arstitöös raskelt haigetega, viimastel aastakümnetel Soomes, on elulõpu ravitahte küsimustega kokkupuude olnud peaaegu igapäevane, jagab onkoloog Tiina Tasmuth.
- Raul Eamets ⟩ Tööturul toimuv süstib optimismi tuleviku suhteson 22.04.2024
Eesti tööpuuduse madal tase näitab, et inimestel on jätkuvalt sissetulek, mis lubab prognoosida optimismi majanduses, leiab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
- VASTUS RIINA SOLMANILE ⟩ Mu ema tegi abistatud enesetapu. Pean ütlema, et teie jutt on solvavon 22.04.2024
Minu nimi on Marleen Paberit. Olen Jane Paberiti tütar. Mu ema tegi 2019. aastal Šveitsis abistatud enesetapu, ning seda teemat kajastas tol ajal «Pealtnägija». Postimees avaldas pühapäeval Riina Solmani arvamusartikli samal teemal, mis oli ka Impulsi saates.
- MARI AASMÄE ⟩ E-eksamid: kas helge tuleviku võti või kirjatehnika oskuse hääbumine?on 22.04.2024
Riigigümnaasiumide ühiskatsetel ilmnenud probleemid on taas tõstatanud arutelu põhikooli ja gümnaasiumi e-eksamitele ülemineku teemal. Nagu öeldakse, igas halvas on midagi head. Kas tekkinud olukorrale tuginedes võib väita, et vastuseta küsimusi on rohkem kui neid, mis on saanud põhjaliku ja selge vastuse? Kui läbimõeldud on tegelikult e-eksamitele üleminek, küsib Mari Aasmäe.
- MIHKEL KUNNUS ⟩ Reaalsuse eitamine pole teaduslik skeptilisus või alternatiivne vaadeon 22.04.2024
Kliimapoliitika kritiseerimiseks on palju paremaid ja ausamaid meetmeid kui propagandistlik udukudumine ning nende probleemide eitamine, millele rohepöörde püüab lahendust leida. See, et väljapakutud meetmed võivad olla ja vahel ka tõesti on ebaadekvaatsed, ei tee veel klimaatilis-ökoloogilist kriisi ennast kuidagi olematuks, rõhutab «Inimene ja loodus» Fookuse toimetaja Mihkel Kunnus.
- ERKKI BAHOVSKI ⟩ Sobivad ajaaknad Ukraina sõjason 22.04.2024
Nii Ukraina kui ka Venemaa võivad üritada ära kasutada neile näivaid ajaaknaid, sest ajalooline kogemus seda dikteerib, kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.
- Martin Ehala ⟩ Cambridge ja Tartu peksavad akadeemilist vabadust sama malakagaon 22.04.2024
Ülikoolide sammaste vahel käib võitlus akadeemilise vabaduse vastu. See pole pelgalt akadeemiline küsimus. Kui ei tohi enam argumenteerida kehtivate tõekspidamiste vastu, pole ühiskonnas võimalik ei innovatsioon ega poliitiliste vigade parandamine, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.
- RAINER SAKS ⟩ USA Kongressi otsuses peitub veel üks väga oluline punkton 22.04.2024
Nüüdsest on surve all ka Venemaa toetajad Hiina ja Iraan, kirjutab Rainer Saks tänases Ukraina sõja ülevaates.
- Juhtkiri ⟩ Kõige kummalisem kandidaaton 21.04.2024
Kandidaatide esitamine Euroopa Parlamendi valimisteks lõppes laupäeval kell 18. Selleks ajaks olid riigi valimisteenistuse kätte jõudnud üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused.
- RIINA SOLMAN ⟩ Elu ja surma küsimuson 21.04.2024
Taanis ja Norras on abistatud enesetapp karistusõiguslikult keelatud. Inimeste surmamise eutanaasia teel on hukka mõistnud ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, kirjutab Riina Solman (Isamaa).
- VIKTORIA-LADÕNSKAJA KUBITS ⟩ Miks ei saa valija iga kord seda, mida lootis, kui oma hääle usaldas?on 21.04.2024
Äsja möödus aasta praeguse valitsuse moodustamiseset. Ning üsna mitmed riigikogu saadikud on avaldanud ilusaid pilte stiilis «aasta vande andmisest». Mis aga tegelikult juhtub saadikuga tema esimese parlamendi aasta jooksul, küsib ja kirjutab kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits.
- MATTIAS JÕESAAR ⟩ Kas «Kliimafilm: külm tõde» aitab inimkonda tõele lähemale?on 21.04.2024
Vabaduste portaal lisas paar nädalat tagasi oma YouTube'i kanalile eestikeelsete subtiitritega dokumentaalfilmi «Kliimafilm: külm tõde», mis esitab skeptilise seisukoha kliimamuutuste inimtekkelisusele. Vaadates filmi sotsiaalteaduste taustaga inimesena, kellele loodusteadlaste kliimadebatt on suhteliselt kauge ja hoomamatu, rääkis filmi põnevaim osa skeptikute enda staatusest religioosseks muutunud teadusmaailma ketseritena. Sellest loost on õppida nii mõndagi, isegi kliimateemat kõrvale jättes, kirjutab Mattias Jõesaar. Inimühiskond ei saa tegutseda ühiselt mingi eesmärgi nimel, mille olemus ja vajalikkus on selle sama inimkonna lootusetult tülli ajanud.
- CLYDE KULL ⟩ Tehisaru võib eluliselt olulistes valdkondades tööturu segamini paisataon 21.04.2024
Majandusteadlaste hinnagul võib AI kasutuselevõtt automatiseerida üle maailma 300 miljonit täistööajaga töökohta, kirjutab suursaadik Clyde Kull.
- JÜRI KOTŠINEV ⟩ Ukrainal on praegu äärmiselt pingelised ajad, aga valikut poleon 21.04.2024
Kuna USA Kongressi esindajatekojas oli Trumpi toetajatel sooviks näidata praegust presidenti Bidenit nõrga kandidaadina presidendivalimistel novembris, üritasid nad Ukrainale kavandatud üle 60 miljardilist abipaketti kuni sinnani blokeerida, kirjutab Jüri Kotšinev.
- RAINER SAKS ⟩ USA otsus muudab maailma ajalugu. Venelased aktiveerusid kohe rinnetelon 21.04.2024
Sergei Lavrov tegi esimese kõrgetasemelise Venemaa esindajana avalikult remargi venelaste plaani kohta Harkiv vallutada. Ta kordas üle, et Putin ei ole siiani tühistanud sõja alguses antud käsku vallutada Kiiev, Harkiv, Odessa ning laiemalt kogu nn vasakkalda Ukraina, kirjutab Rainer Saks.
- UUDISNÄDAL ⟩ Nädala tippsündmuste ülevaadeon 21.04.2024
Postimehe toimetuste kokkuvõte nädala tähtsamatest uudistest.
- Väino Rajangu ⟩ Kõik ehitajad on hädas bürokraatiaga, seda saaks lihtsustadaon 20.04.2024
Majanduse madalseisust ülesaamiseks ja tasakaalus riigieelarve saavutamiseks on korduvalt viidatud teiste seas ühe sammuna vajadust vähendada vohavat bürokraatiat, kirjutab majandusteaduse doktor Väino Rajangu.
Arvamus | Õhtuleht Ausad ja otsekohesed arvamuslood nii Õhtulehe toimetuse liikmetelt kui ka teistelt. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.
- KIRIKUTÜLI MOSKVAGA | Linnar Priimägi: küsisin siseminister Läänemetsalt uusi küsimusi, kuid sain ikka vaid vanu vastuseidon 23.04.2024
Käimas on üks suuremaid taasiseseisvunud Eesti ühiskonna ümberkorraldusi, võrreldav Vene vägede väljaviimisega 30 aastat tagasi presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini läbirääkimiste tulemusel. Nüüd algatas siseminister Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeuskliku Kiriku likvideerimise läbirääkimised, aga rohujuure tasemel, pöördudes oma kirjaga otse koguduste poole. Lugesin seda suure huviga ja sain kokku järgmise üldpildi.
- ETTURID SUURES MÄNGUS | Oleg Samorodni: Eesti, nagu Kambodžagi, ei saa olla kuskil Ida ja Lääne vahel. Peame valima poole, et pool meid ei valikson 23.04.2024
Orientalistina ja Indo-Hiina spetsialistiks koolitatuna kuulun ma nende väheste inimeste hulka, kes tunnevad väga hästi 20. sajandi Kambodža (poliitilist) ajalugu. Kahjuks jäävad need teadmised suures osas kasutamata – no tõesti, keda huvitab ühe väikese Kagu-Aasia riigi ajalugu? Aga asjata. See ajalugu võib olla õpetlik ka teistele väikeriikidele. Kaasa arvatud Eesti jaoks.
- JUHTKIRI | Moskva kiriku alt vabaks: midagi on hakanud liikumaon 22.04.2024
Näib, et Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku asjas on midagi liikuma hakanud. Nende Pika tänava ruumide üürileping on üles öeldud ja siseministeeriumis on esimene kohtuminegi peetud, et arutada Eesti sellest kirikuorganisatsioonist lahtisidumist.
- JAANUS NURMOJA | Üle parda tuleb visata mõte, et laste kasvatamine on luksus, mis tuleb palehigis rügades ja ülemustele suhu vahtides välja teenidaon 22.04.2024
Loen artikleid madalast sündimusest ning mind valdab déjà vu tunne. Jälle kordub kõik – väsimatult võisteldakse muretsemises, tõdetakse olukorra tõsidust või siis püütakse seda pisendada, kuid kui leiad üheainsagi sõnavõtu, mis koosneb kasvõi kesisest lahendusideest, mitte aga teravate nurkade vältimisest – siis oled küll õnnega koos.
- PETLIKUD NUMBRID | Hannaliisa Uusma: miks läheb lähisuhtevägivald Eestis jälle rohkem peitu?on 22.04.2024
Kolmandiku võrra alanenud lähisuhtevägivalla statistika tähendab tegelikkuses loodetule vastupidist olukorda. Ka on viimastel aastatel kahanema hakanud või seiskunud ohvriabisse ja naiste tugikeskustesse pöördumiste arv. Selle taga ei ole imepärane lähisuhtevägivalla vähenemine Eestis, vaid risk, et ohvrid julgevad aina vähem abi otsida.
- ÄRA LASE LAPSEST PÄTTI TEHA | Laidi Surva: kurjategijad tahavad teenida süüvõimetute noorte tegude pealt tulu, peatame selleon 21.04.2024
Olukorras, kus internet on piltlikult öeldes maailma üle võtnud, saab üha enam kuritegudest alguse küberruumis. Nii on see näiteks laste seksuaalse väärkohtlemise, aga ka noorte organiseeritud kuritegevusse värbamisega. Kuritegelike võrgustike ohvriks ja õigusrikkujaks saamist aitavad vältida noorte turvalised ning usalduslikud suhted lapsevanematega.
- „SÄRA ONGI TAGASI!“ Pamela Maran räägib, mis juhtus peale kulutulena levinud staaride kiusuvastast videot. Tulemused üllatavad!on 21.04.2024
Minu lapsepõlv möödus väikeses külas Järva-Jaanis. Isa oli kirikuõpetaja ja ema orelimängija. Elasime viiekesi 50ruutmeetrises korteris, riided said selga humanitaarabist või vanema venna kantud kraamist. Ainest kiusamiseks oli seega koolis palju.
- NÄDALA TIPUD | SASSIS MAAILM: kõrbes uputab, sõda kurnab ning ees terendab heade kavatsustega sillutatud põrguteeon 21.04.2024
Ikka seesama – andmeturvalisus. Või kas pole juntimise keelamine see hea kavatsus, millega sillutada teed põrgusse? Või mida ikkagi tähendab see, kui kõrbes tuleb taevast alla vihmavaling, mida enne pole nähtud? Üks on kindel – maailm on sassis.
- LIBAHUNDIMAA | Maire Aunaste: tampides mutta iga julge juhtoina, kes vastutust on valmis kandma, müttame üheskoos mudas ja mures edasion 20.04.2024
Kui neli päeva pärast Tallinna uue linnapea valimist lõid lõkkele kuuldused, et linnavolikogu opositsioon tahab Jevgeni Ossinovskile hakata juba umbusaldust avaldama, ei osanud esimesel hetkel ei nutta ega naerda. Tunnike hiljem oli juba õiguskantsler mängus ning raadiouudistes kõlas K täht, mis omal ajal tänu reklaamidele ajas naerma, nüüd aga nutma… See sõna on KOHUS.
- ARMASTUSKIRI VAMPIIRILE | Georg Malvius: miks need vereimejad inimkonda nii palju huvitavad? Iidsed müüdid ja karm tegelikkuson 20.04.2024
Miks on inimesed vampiiridest lummatud? Miks on Stephenie Meyeri nimeline naine, mormooni kiriku liige, kirjutanud „Videviku“, mida on müüdud 160 miljonit eksemplari, mis on tõlgitud 37 keelde ja millest kujunes edukas filmisaaga? Miks on mind huvitanud krahv Dracula?
- JUHTKIRI | Ööliblikate kallis lendon 20.04.2024
Üks jubedamaid peatükke meie kasvuaastatest ehk iseseisvuse ajajärgu n-ö kauboikapitalismist on see, milline jõhker äri käis naiste, täpsemalt noorte naiste kehadega. Üleminekuaja äraspidine seksuaalrevolutsioon lõi olukorra, kus kõik varem keelatu ja amoraalne oli justkui lubatud.
- ANDRES VARUSTINI MAAILM | Uus regionaalministeron 19.04.2024
16. aprillil teatas regionaalminister Madis Kallas, et lahkub ametist. Tema asemel on sotsiaaldemokraadid esitanud kandidaadiks endise kultuuriministri Piret Hartmani. Kes aga sobiksid veel ministriks?
- URMAS PAET | Ma väga loodan, et õige pea algavad liitumiskõnelused Ukraina ja Moldovaga. See aitab neil muutuda ja suurendab Euroopa julgeolekuton 19.04.2024
Viimasel ajal on jälle hoogustunud arutelu Euroopa Liidu edasise laienemise üle. Üks selle põhjus on kahjuks Venemaa sõda Ukraina vastu. Ja selles kontekstis on märkimisväärne, et Ukraina ja ka Moldova on praeguseks saanud ELi kandidaatriigi staatuse, mis tähendab, et loodetavasti algavad nähtavasti nende riikidega ka ELi liitumiskõnelused.
- VIDEOGALLUP | PIITS JA PRÄÄNIK: millised poliitikud rahvale meeldivad ja kes on teeninud pahameele?on 19.04.2024
Seekord käis Õhtuleht uurimas, milline poliitik väärib präänikut ja kellele annaksid inimesed oma mõtetes piitsa?
- JUHTKIRI | „Keelame ära!“ Koalitsioon tegi opositsiooni seadusemuudatusega relvitukson 18.04.2024
Kolmapäevasel riigikogu istungil leidis aset muutus, mis avas kogu riigikogu töös uue ajajärgu: muudatusettepanekute hääletamisel kümneminutilise vaheaja võtmise keeld. Obstruktsiooni piiramiseks. Täpsemalt – opositsioonilt relvade võtmiseks. See pole enam vaid maadejagamine Toompeal - meenutagem, et ka opositsiooni saadikud on kellegi poolt valitud. Ja neid valijaid ei olnud sugugi vähe. Ka nende hääl on nüüd oluliselt vaigistatud.
- ESTER KARUSE: Madis Kallas kuulub punasesse raamatusse – temasuguseid sõnapidavaid poliitikuid on väheon 18.04.2024
Loodusmaailmas on punases raamatus üles loetletud ohustatud liigid ja globaalseid suundumisi hinnates on teosel eeldused mahtu suurendada. Poliitiline punane raamat, mis annaks ülevaate põhimõttekindlatest ja sõnapidavatest ministritest-saadikutest, oleks paraku oluliselt õhem. Aga oma kindel koht oleks seal ametist tagasi astunud regionaalministril Madis Kallasel.
- PADA JA KATEL | Mart Soidro: uue linnavõimu vanad trikid märgistatud hääletuses ja vana mälukaotus Savisaare tegeliku sissekirjutuse osason 18.04.2024
Pühapäeval valiti kolmandal katsel Tallinna uueks linnapeaks Jevgeni Ossinovski (38). Kui Mihhail Kõlvarti (46) umbusaldamine läks 41 poolthäälega linnavolikogus läbi suhteliselt libedalt, siis Ossinovski vajas meeriks saamiseks koguni kolme katset – esimeses hääletusvoorus kogus ta 38, teises 39 ja kolmandas 41 poolhäält. Kogu see jant meenutas Jüri Mõisa aegu, kus hääletati eri värvi pastakatega ja vajadusel toodi hääletamiseks kohale ka mõni põdur rahvaasemik.
- KELLEST SAAB PART: milline europarlamenti kandideeriv minister plaanib päriselt kodumaa tolmu jalgadelt pühkida?on 18.04.2024
Europarlamendi valimistel kandideerib seekord valitsusest neli ministrit. Nendeks on haridus-, tervise-, kaitse- ja välisminister. Kui rahvas peaks neile oma hääle andma, kas nad paneksid siis kodumaal ameti maha ja lendaksid Brüsselisse? Küsisime ministritelt järele.
- JUHTKIRI | Pime õigusjumalannaon 17.04.2024
See, et keegi unustatakse türmi, tundub olevat nagu episood mõnest rumalast komöödiast. Või seebiooperist. Kuid ei – selline asi juhtus meie enda vabariigis.
- PEATAGE LAAGRI! Karmo Kuri: suurarenduste puhul ei ole arvestatud, kuidas paisumine piirkonnale mõjubon 17.04.2024
Esmaspäevases (15.04) „Aktuaalses kaameras“ oli meeldiv kuulda Hanneli Rudi sõnastuses Nõmme rajaja Nikolai von Glehni kuulsat ütlust: „Seie saagu lenn“. Kahjuks oli uudislõigu teemaks järjekordne suurarendus Saue vallas. Mis mõju aga võiks olla sellisel Laagri aleviku paisumisel piirkonnale üldisemas plaanis?
- TRANSNOORED JA ÜHISKOND | Kätri Kiilberg: kes otsustab, kas noor tohib eemaldada oma rinnad?on 17.04.2024
Kujutage ette, te elate tavalist elu, ühes tavalises Eestimaa paigas koos abikaasa ja lapsega. Ühel päeval tuleb teie tüdrukuna sündinud laps teie juurde ning teatab nagu muuseas, et on tegelikult poiss. Arvate algul, et küll see faas üle läheb, tänapäeval ongi sellised LGBT ja soomuutuste teemad popid, aga sellistest nooruse huvidest kasvatakse ju välja… Saabub päev, kui teie laps saab 18aastaseks ning teatab, et ta kavatseb oma rinnad maha lõigata ning ei vaja selle jaoks isegi psühhiaatrilist nõustamist. Mida siis teha?
- KATI MURUTAR | Veste Eesti elust: Orwell, Kafka ja Huxley tänavad ja naeratavadon 17.04.2024
Satun iga päev mõnda ametkondade lõksu või paluvad kaasteelised minult kui seniselt ajakirjanikult abi robotite ringkaitse murdmiseks. Me kõik vaikime, et et keegi ei saaks teada: ei oska parkida, protsessida ega reise korraldada. Vaikijate võrgustikku on lihtne tasalülitada – iga juhtumi kohta on 10 lehekülge tõendusmaterjali ja sügav tülgastus protsessides sellele mustrile lisaväe andmise vastu. Düstoopiaromaanide autorid George Orwell – Franz Kafka – Aldous Huxley tänavad ja naeratavad.
- PARADIIS PARKLAKS | Gea Kangilaski: linnaametnike meelest pole tartlane nõus 6-7 minutit randa kõndimaon 17.04.2024
11. aprillil teatas Tartu linn, et kavandab Tähtvere Puhkepargi, Spordipargi ja vabaujula teenindamiseks rajada parkla dendropargi rohealale kavandades senise puiestee lõpus oleva pisiparkla asemele kuni 88 kohaga parklat otse taastatud Supilinna tiigi vahetusse lähedusse. Kavandatavast parklast mitte kaugemal kui 500-600 meetrit asub aga samas mitu tühja suurparklat, mis täituvad vaid harvadel Lauluväljakul toimuvate kontsertide ajal. Seda, miks ei soovita olemasolevaid parklaid kasutada ja rajatakse selle asemel üks „hooajaline parkla“ suveperioodiks ei põhjendatud.
- JUHTKIRI | Põrgu alumised astmed: miks võib tundlikke terviseandmeid näha valimatult iga tervishoiutöötaja?on 16.04.2024
Meie riikliku digitiigri lonkamisest on Õhtuleht juba mitmel korral kirjutanud – olulised teenused jooksevad halvimal hetkel umbe või lihtsalt… ei toimi, kuigi on nõudnud väga suurt raha. Ja kui ka nii tundlikud isikuandmed nagu terviselugu ripuvad võimalike pahategijate jaoks nii madalal, et iga üldõde võib neid vabalt vaadata, pole võimalik hilisem karistus töökaotuse või trahvi näol ilmselt enam piisav ennetav turvameede.
- Aprillis avatakse Toomemäel Tartu toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“on 22.04.2024
25. aprillil kell 21.00 avatakse Tartus Toomemäel toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“. Teose autoriks on Belgia valgustusdisaini agentuur Light To Light, mida esindab Fiorenzo Naméche koostöös valgusdisainerite Chiara Carucci (Itaalia) ja Alfred Sà’ga (Hispaania). Fr. R. Faehlmanni kunstmuistendist inspireeritud valguskunstiteoses kohtuvad müstiliselt kaunil Toomemäel põhjamaine folkloor ja tipptasemel valguslahendus. Kunstiline valgusteos ärgitab kultuuripärandit tõlgendama sõna
- Hunditund on tulnudon 19.04.2024
60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni näitus, Edith Karlson „Hora lupi“. Dramaturg Eero Epner. Peakorraldaja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Chiesa di Santa Maria delle Penitentis 20. IV 2024 – 24. XI 2024. Täna avatakse pidulikult 60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljon Edith Karlsoni isikunäitusega „Hora lupi“ („Hunditund“). Paviljon asub festivalimelu südamest natukene eemal, uhkes ja tontlikus Santa
- Habememaksust ei piisaon 19.04.2024
Venemaa ja tema õigeusu kiriku pea patriarh Kirilli meelest on kogu lääneilm langenud satanismi küüsi. Saatanal teatavasti ei ole varju. Venemaal ja selle riigivõimu lahutamatul osal Moskva patriarhaadil järelikult on ja see heidab end igasse suunda. Mitte ainult Eestis, kus Aleksander Nevski katedraal ei lase hommikupäikesel paista iseseisva riigi parlamendihoonesse, vaid üle maailma, sest Moskva
- Lõust Valdise-viltuon 19.04.2024
Eestit on tabanud uus vihalaine ja selle objekt ei ole miski muu kui „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas“. Eks neid vihaobjekte ole veel, iga nädal lausa uus kangelane. Mõni fiktiivne, mõni elust võetud, aga eestlane kohe peab midagi vihkama, selleta enam ei saa. Käisin minagi siis skandaalset filmi vaatamas ja aru ma ei
- Godotʼd oodateson 19.04.2024
Aprill hakkab lõpule jõudma ja koos sellega asub rinda ärev ootus, et kliimaseaduse eelnõu avalikkuse ette jõuaks. Suure tõenäosusega mõjutab see Eesti elu rohkem kui miski muu viimastel kümnenditel ega jäta puudutamata kellegi elu. Eelnõus sätestatakse seadusena, kui palju peab Eesti kasvuhoonegaaside (eelkõige CO2) heidet vähendama. Seda lõppeesmärki me ise ei otsusta, sest selle on
- Transavangard ja pildienergeetikaon 19.04.2024
Näitus „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“, kuraatorid Fabio Cavallucci ja Sirje Helme. Kumu teise korruse suures saalis kuni 19. V 2024. Kas pole kunsti järelelu problemaatikat silmas pidades võimalik tõdeda, et mingi fenomeni esimesest mõjuringist välja jääv teine tulemine – nüüd juba kunstiajaloolise nähtusena, mis on kaua päevakorrast maas
- Ei ole see demokraatia nii nõrk midagion 19.04.2024
Käesolev sajand kuuluvat autokraatiale, mitte enam demokraatiale, mille kuldajastu jäi väidetavalt pigem XX sajandisse.1 Venemaa agressioon Ukraina vastu ja lääne võimetus sellele otsustavalt vastu seista, lisaks Hiina jõuline majanduslik ja tehnoloogiline esiletõus, näivad eeltoodud väidet toetavat. Kuigi „autoritaarse sajandi“ võimalikest tulevikuperspektiividest olen isegi kirjutanud2 ja demokraatia „viimsepäevastsenaariumeist“ on raamatute müügilettidel saanud minev kaup, tasub vaadata
- Poorne minaon 19.04.2024
Inimene on oma piiratusest teadlik organism. Arvatavasti pole ma endasuguste seas ainus, kes mõtleb aeg-ajalt oma surmast. Olgugi et surnu jaoks pole enam vahet, kas tema maised jäänused saadetakse kuldsel katafalgil tipparhitekti projekteeritud krematooriumisse või visatakse need turutagusele prügihunnikule kanade nokkida, ei soovi ma juba mõnda aega, et mind maetaks kirstus. Kirst meenutab vaglavastast vangikongi,
- Uku Uusbergi tagasitulekon 19.04.2024
Tallinna Linnateatri „Nachtland“, autor Marius von Mayenburg, tõlkija Kristiina Jalasto, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Jaagup Roomet, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Hele Kõrve, Indrek Ojari, Sandra Uusberg, Märt Pius, Anu Lamp, Jakob Teppo, Jarko Rahnel ja Jaan Kaljurand. Esietendus 16. III Salme kultuurikeskuse suures saalis. Kolm aastat tagasi, 2021. aasta mais, valiti tol ajal 36aastane Uku Uusberg
- Kui tõrvatungalon 19.04.2024
Põlvkonnale, kes nägi Jaan Toominga (1946–2024) esimese loomeperioodi plahvatuslikke töid, tähendab tema elukaare lõpp titaani lahkumist. Tooming jäi meistriks paljudele ka hilisemal ajal, ent just tema lavastuste seeria 1960. aastate lõpust 1970. aastate lõpuni pani aluse põhimõttelisteks muutusteks eesti teatris. Aja tunnusteks toona olid piiratud vabadused, jätkuv totalitaarne surutis ja brežnevliku stagnatsiooni algus. Avalikkuses köhida
Arvamus – Müürileht Nüüdiskultuuri häälekandja
- Miks Taylor Swift ja Harry Styles Eestisse ei tule?on 17.04.2024
Räägime asjast – kuidas tuua Eestisse maailmaartiste ja miks see meile kasulik on? Miks on hetkel nii, et siia jõuavad ainult teatud artistid, aga Taylor Swift, Harry Styles, Justin Timberlake, Maroon 5 ja paljud teised mitte? Mida saaksime teha, et seda tendentsi muuta?
- Juhtkiri: Tähelepanumajandus käib soolestiku kauduon 08.04.2024
Kas me tahame elada maailmas, mis juhindub pidevalt soolestikus toimuvast? Kas tähelepanumajanduse punutud kõikehaaravast võrgustikust on võimalik välja murda?
- Piirituse piirideston 13.03.2024
Alkoholikultuuri kujundamisse saame me sõprade, elukaaslaste, abikaasade, poegade, tütarde, isade, emade, õdede ja vendadena panustada kõik.
- Juhtkiri: Sõda ja raha, kultuur ja rahuon 08.03.2024
See, et kultuur on võitlusväli, on vana fakt, mida kinnitavad hiljutised näited. Nagu ka raha, mida kultuurile eraldatakse ja mille eest seda ostetakse, võib olla määrdunud, räpane ja isegi verine.
- Päevakommentaar: Eesti Autousu Kirik põlebon 15.02.2024
Tallinn on väga pikalt olnud autousu raudne kants, kus igasugu reformaatorite üle on irvitatud ja muutmissurvele tuimalt otsa vaadatud. Aga lumepall on veerema läinud ja äkki varsti polegi paljudel tuiksoontel jalakäija enam nii rõve amet.
- Juhtkiri: Äratage mind üles, kui see jama on möödas…on 02.02.2024
Und nähakse liiga tihti mitte ainult „ajaraiskamisena”, vaid lausa probleemina – millenagi, mida tuleks justkui tingimata optimeerida, minimeerida, modifitseerida…
- Päevakommentaar: Millal ilmub viimane muusikaarvustus?on 26.01.2024
Muusikakriitika kadumine võib näida lugejanumbrite mõttes õigustatud, ometi on plaadiarvustus oluline muusikalooline dokument.
- Päevakommentaar: Ka faktid võivad diskussiooni tappaon 18.01.2024
Eesti seadusandjad peavad tegema tänavu olulise otsuse: kas Eestist saab lähitulevikus tuumariik või mitte? Ametis olev valitsus on algusest peale rõhutanud, et nii kaaluka valiku tegemine peab tuginema faktidele. Ainult faktidele rõhumisel kaovad aga silmist demokraatia teised alusväärtused, nagu läbipaistvus ja kaasatus.
- Juhtkiri: toostid tulevikuleon 08.01.2024
Vastsündinud Müürilehe jaanuarinumber on vaba ja lehes puhuvad muutusteiilud. Meil on uus kolleegium, katsetame residendiprogrammiga, tutvustame kaht uut rubriiki ja leidub muud värsket.
- Juhtkiri: Retsepte privileegituimuse vastuon 07.12.2023
Privileeg on ebamugav mõiste, mis osutab paljude jaoks pimekohtadele, mida kas ei taheta või siis ei soovita tunnistada. Teadmatus on õndsus ja privileeg selle õigustus.
- Päevakommentaar: Kas COP28 kliimakonverentsil on mõtet?on 30.11.2023
Elamisväärse tuleviku tagamisest on puudu vaid poliitiline tahe.
- Gaza: hävingu ja desinformatsiooni kroonikadon 21.11.2023
Eesti avalikkuses Iisraeli-Palestiina konflikti ümber lahvatanud arutelud panevad küsima, mida tähendab terrorism ning kellele ja kuidas rakenduvad inimõigused.
Arvamus - Lääne Elu Haapsalu, Läänemaa ja laia maailma uudised
- Juhtkiri: tühi tänavon 23.04.2024
Sel suvel ei toimu Haapsalu vanalinnas Karja tänaval ühtegi üritust. Eelmisel aastal veel viimastena sellele tänavalõigule jäänud toidufestivalid peavad endale uue paiga leidma: kolima promenaadile või hoopis Posti tänavale. Viimase koha sobivus selgub mõne nädala pärast, kui esimene katsetus uue üritustetänavaga on tehtud. Teised varem vanalinna peatänaval toimunud festivalid on sealt juba ühel või teisel põhjusel lahkunud. The post Juhtkiri: tühi tänav appeared first on Lääne Elu.
- Tiina Tambaum: õppimiskeeld alates 75. eluaastaston 23.04.2024
[caption id="attachment_416442" align="alignnone" width="1536"] Tiina Tambaum, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor[/caption] Eesti ühiskond peab olema suuteline õpetama ka vanu inimesi ja neile niiviisi tööd pakkuma. Rahvaülikool pakkus koolitust „Nutiseadme kasutamine algajale”. Meida (75+) tundis, et sellist asja on ta ammu oodanud, ja pani end õhinal kirja. Varsti sai naine koolitussekretärilt vastuse: „Tegemist on tasuta koolitusega, mille sihtgrupiks on täiskasvanud vanuses 18–74 aastat. Teie olete vanusepiirist üle ja kahjuks kohe Teid koolitusele võtta ei saa. Lisan Teid ootenimekirja.” Meida on üllatusest tumm. Ta on käinud loengutel, kus on räägitud, et pelgalt vanusega õppimisvõime ei vähene. Miks nad teda siis õppima ei võta? Tema kooliajal ju neid oskusi ei jagatud! The post Tiina Tambaum: õppimiskeeld alates 75. eluaastast appeared first on Lääne Elu.
- Andrei Korobeinik: Eesti on langemas Baltimaade nõrgima majandusega riigikson 22.04.2024
[caption id="attachment_345443" align="alignnone" width="565"] Andrei KorobeinikRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption] Kaja Kallase juhitud valitsuse esimene aasta on Eesti jaoks olnud keeruline. Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas ja paraku tundub, et uued kurvad rekordid ootavad meid veel ees. Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks oli Venemaa surve Euroopa energiaturule, mis algas 2021. aasta teises pooles. Sellele järgnes Venemaa rünnak Ukrainale. Keerulistes olukordades on riigi juhtimine raske ja Eestit on siin paraku tabanud kahekordne ebaõnn. Me ei saa endale valida konstruktiivsemat naabrit, ja peaministri valikuga läks nagu läks - pehmelt öeldes ei juhi praegu Eestit F.D. Roosevelt'i kaliibriga inimene. Sisuliselt iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii sai Eestist Euroopa Liidu punane latern. The post Andrei Korobeinik: Eesti on langemas Baltimaade nõrgima majandusega riigiks appeared first on Lääne Elu.
- Jaak Juske: parlamentaarne demokraatia vajab iga päev hoidmiston 21.04.2024
[caption id="attachment_324270" align="alignnone" width="300"] Jaak Juske, ajalooõpetaja (SDE). Foto erakogu[/caption] 105 aastat tagasi jüripäeval 23. aprillil 1919 Estonias kogunenud meie esimese parlamendi 120-liikmelise Asutava Kogu peamine ülesanne oli noorele Eesti riigile tema esimese põhiseaduse koostamine. Kahe toonase mõjuka vasakpoolse partei – sotsiaaldemokraatide ja tööerakonna juhtimisel võeti see mahukas töö ette. Toonased ideaalid elavad edasi Eesti tänases põhiseaduses, samas võib parlamentaarne demokraatia olla aga väga habras. The post Jaak Juske: parlamentaarne demokraatia vajab iga päev hoidmist appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: terad sõkaldeston 20.04.2024
Eesti kutseharidus on pikalt olnud täiskasvanud õppija nägu, kuid plaanitav kutseharidusreform ja veel enne seda jõustuv kohustusliku õppimisea tõstmine toob peatselt koolidesse juurde nooremaid inimesi. The post Juhtkiri: terad sõkaldest appeared first on Lääne Elu.
- Nädal pildison 20.04.2024
The post Nädal pildis appeared first on Lääne Elu.
- Anvar Samost: kuidas olla sotsiaalselt täiesti vastutustundetu ettevõtjaon 20.04.2024
Kujutage ette, et olete ehitusettevõtja, teil on näiteks suuremat sorti üldehitustöid tegev firma, töötajaid on palju ja tellijaid ka. The post Anvar Samost: kuidas olla sotsiaalselt täiesti vastutustundetu ettevõtja appeared first on Lääne Elu.
- Katarine Rosalie: epistel riigikogu istungite vaheaegadest ja kurjusele vastu astumiseston 20.04.2024
[caption id="attachment_353754" align="alignnone" width="474"] Katarine Rosalie. [/caption] Meie silmad nägid sellelgi nädalal, milline häda ja ülekohus sünnib Kaja hirmuvalitsuse ja Roimaerakonna terrori rüpest. The post Katarine Rosalie: epistel riigikogu istungite vaheaegadest ja kurjusele vastu astumisest appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: teeme Eesti kordaon 18.04.2024
Teeme Ära talgud on jõudnud teismeikka. Sellisena, küll väikeste mööndustega kahel vahepealsel aastal, kui inimeste kogunemine polnud soositud, toimub see kevadine elu ja ümbrust korrastav ettevõtmine tänavu 15. korda. Varasemate, veidi teistsuguste kevadiste üle-eestiliste koristuspäevadega koos on neid juba 17. The post Juhtkiri: teeme Eesti korda appeared first on Lääne Elu.
- Henek Tomson: kõige suurema tootlusega investeering on südame tervisesseon 18.04.2024
[caption id="attachment_423802" align="alignnone" width="1005"] Henek Tomson, liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik ja treener[/caption] Aprill on kuulutatud südamekuuks, mis tõstab fookusesse südame tervise ning selle, kuidas igaüks meist saab panustada oma heaolu parandamisse. Kõige lihtsam ja ka odavam viis on olla füüsiliselt aktiivne. Iga minut liikumist aitab tugevdada südame tervist ja vähendada krooniliste haiguste riski ning juba väga väikesed muutused liikumisharjumustes võivad oluliselt parandada südame töövõimet ja üldist tervislikku seisundit. The post Henek Tomson: kõige suurema tootlusega investeering on südame tervisesse appeared first on Lääne Elu.
Arvamus – Pealinn.ee Pealinn on Tallinna linnavalitsuse kirjastatav eestikeelne tasuta ajaleht
- Mustamäe linnaosa vanem Aivar Riisalu: Kunst peabki hinge minema, aga kas nii palju?on 20.02.2024
Pealinn
- JUHTKIRI. Äpisõiduk: looduse päästja või autostumise soosija?on 04.02.2024
Virkko Lepassalu
- Kose gümnaasiumi direktor: koolide rahastamises napib läbipaistvuston 27.01.2024
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Endine Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid: Kopli päästekomandot ei tohi sulgedaon 08.10.2023
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Päästeala töötajate ametiühingu juht: kokkuhoiu ja kärpimise maksame kinni turvatundegaon 25.09.2023
Pealinn
- Abilinnapea Tiit Terik: riik üritab oma ülesandeid omavalitsustele sokutadaon 23.09.2023
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Tõnu Mertsina: Kas ettevõtted teenivad tõesti erakorraliselt suuri kasumeid?on 09.08.2023
Toimetaja: Merike Pinn
- Kes peab surema, et hakkaksime lõpuks ise mõtlema?on 31.07.2023
Elis Vaiksaar
Arutelu – Hiiu Leht ajaleht hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele
- JUHTKIRI | Sõna sõna vastuon 18.04.2024
Nii nagu arvata oli, lendasid poliitilised kired Hiiumaal lakke ning kaaklus on juba läinud isiklikuks ja inetuks. Selliste vaidluste juures on kõige halvem see, et esitatakse ainult oma tõde, mille järgi inimesed oma arvamuse peaksid kujundama. Ka Kärdla osavalla vanema ametist vabastamisega kaasnenud kaaklemises on palju rääkimata lugusid. Üks väidab ühte, teine teist. Ajalehe vaatest
- JUHTKIRI | Suure pildi nägemise oskuson 16.04.2024
Eesti haridussüsteemi süüdistatakse tihti selles, et meil nõutakse liiga palju tuupimist. Riigikogu juures tegutsev Arenguseire keskus on välja toonud, et Eestis on üldharidusõpe keskendunud eeskätt faktipõhisele õppele, milles ollakse väga hea. Seda näitavad ka PISA testid. Vähem pööratakse aga tähelepanu sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele oskustele, kriitilisele mõtlemisele. Eks seda võib muidugi ajada meie enam kui 50
- JUHTKIRI | Jaburus toidab vaimuon 12.04.2024
Siinsamas juhtkirja kõrval olevas loos ütleb Soonlepa Margus, et nalja peab saama. See on sulatõsi. Nali aitab elada ja eriti hea on see, kui inimesed oskavad ka iseenda või mõne ette tulnud situatsiooni üle nalja visata. Alguses võibki jama tunduda, aga pärast naeravad kõik nii, et tilgad püksis. Ega muidugi ei saa pahaks ka panna,
- JUHTKIRI | Kirik keset külaon 09.04.2024
Kliimaminister tegi kauaoodatud otsuse: “Rahvusparki ei looda, aga kõige kõrgema loodusväärtusega paigad Hiiumaa riigimaadel saavad siiski kohase kaitse.“ Rahvuspark on kirgi kütnud juba pea kaks aastat. Vast tulisemaid, mida Hiiumaal viimasel ajal nähtud. Võib-olla vaid tuuleparkide üle käivad vaidlused on võrdväärsed. Rahvuspargi loomise ideed vaagiti kaua. Suure tõenäosusega just seetõttu, et leida lahendus, mis oleks
- JUHTKIRI | Murelik tulevikon 05.04.2024
Ekstreemsetest ilmanähtustest on saanud pigem normaalsus. Oleme isegi saanud viimastel aastatel kogeda nii kuumalaineid kui ka paukuvat pakast. Sekka vihmaveest tingitud uputust või rajusid tormituuli, mis elu ühel või teisel viisil mõneks ajaks seiskavad. Meie kliima on muutunud heitlikuks, ettearvamatuks ja äärmuslikuks ning on vist aeg tunnistada, et see pole enam lihtsalt looduslik kõikumine. Meenub
- JUHTKIRI | Õ-tähe kadumineon 01.04.2024
Erakordsete sõnumite puhul on seekordne Hiiu Lehe juhtkiri uudise vormis. Hiiumaa vallavolikogu otsustas keele- ja kultuurikomisjoni ettepanekul kaotada Hiiumaal kasutatavast tähestikust õ-tähe. Seeläbi saab Hiiumaa esimeseks ainult ö-tähte kasutavaks saareks Eestis. Plaan on küpsenud juba ammu, kuna koolides on tekkinud raskusi öigekirjaga, kui öpilased kipuvad kasutama läbivalt õ-tähte. See on tingitud sellest, et könekeeles kasutatakse
- JUHTKIRI | Mäletamisega kurjuse vastuon 25.03.2024
Eile Lehtma sadamas vilu tuule käes veiklevaid küünlaleeke vaadates tajusin, et seda õudust ei ole võimalik lõpuni mõista. Samamoodi nagu sõda või ükskõik millist emotsiooni, kui seda pole ise kogenud. Meenus, kuidas 1991. aastal, kui nõukogude armee tankid Tallinna peale sõitsid, mu vanaema teleka ees nutta tihkus ja läbi pisarate ütles: „See juhtub jälle!“. Vanaema
- JUHTKIRI | Meie maailma laienduson 22.03.2024
Sotsiaalmeedia ei ole enam ammu vaid äpp nutiseadmes või internetilehekülg arvutis. See ei ole midagi sellist, millega tegelemiseks võetakse eraldi aega. Sotsiaalmeedia on meie elu osa – mitte mingi paralleelreaalsus, vaid see ongi osa meie maailmast, kus me igapäevaselt tiheldi toimetame. Selle maailma laiendus. Tänapäeva meediamaailma üks suuremaid muutusi, võrreldes varasemaga, on asjaolu, et me
- JUHTKIRI | Üksteise toel avatud väravon 19.03.2024
Kärdla kooli klaveriostmise lugu on ehe näide sellest, kuidas kogukonnale midagi korda läheb. Täna on viimane päev projekti toetamiseks, kuid raha on juba koos. Mitte ainult küsitud summa, vaid kaks korda rohkem. Koolile klaveri ostmise toetamisega ei pandud õlg alla vaid valge pilli soetamisele, vaid hoopis millelegi suuremale. Nagu ütleb idee autor Raili Kaibald, ei
- JUHTKIRI | Oled sa eestlane?on 15.03.2024
Öhekorra, natust enne söa algust käisi ma Kiievis. Seisi seel raudteejaamas ja tahtsi lennujaama söita. Bussi pole tuln ja igade seltsi ise hakkan taksujuhid katsust mind oma autuse meelita. Ma pole jülgun heasti minna. Äkisti tuli mo juure üks mees, kis küsis mo keest inglise keeles, et kas ma vetaks taaga koos taksu, et taal
- JUHTKIRI | Suitsuandur nagu turvavöö autoson 11.03.2024
Tänases lehes ilmuv lugu tuleohtlikest kodudest Hiiumaal oli valmis juba eelmiseks lehenumbriks. Ruumipuudusel sai see edasi lükatud. Tänase lehe jaoks tuli seal aga juba teha korrektuure tõdemuses, et õnneks ei ole viie aasta jooksul Hiiumaal tulekahju tõttu surnud ühtegi inimest. Laupäeval hukkus Käinas tulekahjus 75-aastane inimene. Viimase kolmekümne aasta jooksul on meie ellu tulnud igasugu
Arvamus – Uued Uudised Vabade mõtete portaal
- Lumine jüripäev muutis kliimavõitluse veelgi naljakamakson 23.04.2024
Tänavune talv mõjus kogu Euroopale kainestavalt, sest oli nii lund kui külma – sotsiaalmeedias levivate klippide järgi naeravad isegi sakslased rohejuttude üle. TikToki videos “Milline näeb tegelikult välja viimase 100 aasta kuumim aprill, mida tänavu sakslastele lubati seoses kliima soojenemisega” laotab bikiinides noor naine rätiku otse lumele, paneb panamakübara pähe ja hakkab raamatut lugema. “Saksamaa The post Lumine jüripäev muutis kliimavõitluse veelgi naljakamaks appeared first on Uued Uudised.
- Helle-Moonika Helme: Kaja Kallasel oli Võru rahva ees sama ülbe hoiak, mis Riigikogu infotunnison 23.04.2024
Nii Maaleht kui Kagu-Eesti inimesed sotsiaalmeedias kirjeldavad Kaja Kallase esinemist Võru kultuurimajas, kus rahvas näitas oma tegelikku suhtumist valitsusse ja peaminister oma jätkuvat ülbust. Kommenteerib EKRE poliitik Helle-Moonika Helme: “Sama hoiak nagu meile infotunnis vastates. Loosungid, propaganda, kõik teised on olulised peale Eesti oma inimeste. Ja “ma tean, et ükskõik mida ma ütlen, see teile The post Helle-Moonika Helme: Kaja Kallasel oli Võru rahva ees sama ülbe hoiak, mis Riigikogu infotunnis appeared first on Uued Uudised.
- Tiiu Kuurme maakoolide sulgemisest: tuleks soovida uut rahvuslikku liikumiston 22.04.2024
Tiiu Kuurme, üks Eesti haridusvaldkonna väljapaistvamaid teadlasi ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent, avaldas hiljuti mõtlemapaneva artikli Õpetajate Lehes, milles ta tõstatab olulise teema haridusest ja maakogukondade olukorrast. Artiklis meenutab Kuurme aegu, mil taasvabanenud Eesti alustas haridussüsteemi ülesehitamist, ning toob esile tollased peamised põhimõtted nagu ligipääs haridusele ja kodulähedane põhikool, mida peeti kõige elementaarsemateks õigusteks. Hariduseusk ja The post Tiiu Kuurme maakoolide sulgemisest: tuleks soovida uut rahvuslikku liikumist appeared first on Uued Uudised.
- Mati Kuklane: Eestis on momendil kaks kasumlikku äri, ravimine ja matmineon 22.04.2024
Haiglatel tundub ka kriisis hästi minevat, kuid inimestes tekitatakse tänavaplakatitega “Las Maarek lämbub?” süütunnet, et nad maksaksid kinni tervishoiusüsteemi lüngad. Olukorra on oma sotsiaalmeediapostituses kokku võtnud EKRE poliitik Mati Kuklane. “Viimastel aastatel oleme kuulnud, et haigekassal pole raha, meil pole ei arste ega õdesid. Tasuta ravi järjekorrad on kuudepikkused aga kui rahakoti lahti teed, siis The post Mati Kuklane: Eestis on momendil kaks kasumlikku äri, ravimine ja matmine appeared first on Uued Uudised.
- Mailis Reps: “Minu tühistamine algas juba neli aastat tagasi.” Võib-olla pidanuks seltskonda valima?on 22.04.2024
Endist haridusministrit Mailis Repsi on loksutatud juba pikki aastaid, sest selline on Eesti justiitssüsteem, hakklihamasin, millest keegi vigastamatuna ei pääse. Aga see on ka enda valikute küsimus – Mailis Reps tantsis deemonitega valssi ja see sai talle ka saatuslikuks. BNS vahendab: “Harju maakohtus jõudis esmaspäeval lõpuni endise haridusministri Mailis Repsi süüasja arutamine – Reps esines The post Mailis Reps: “Minu tühistamine algas juba neli aastat tagasi.” Võib-olla pidanuks seltskonda valima? appeared first on Uued Uudised.
- KERT KINGO: meie EI unusta!on 22.04.2024
Ei unusta, et reformierakond, sotsid ja Eesti200 on olnud need, kes on “edendanud” Eestis seda haiglaslikku LGBT+ liikumist ja sealt tulevat väärastunud sooideoloogiat. Just need erakonnad ja nende liikmed on õhutanud meie lapsi ennast sandistama, vanematest võõranduma ning rahastavad kogu seda ideoloogiat ellu viivaid mõrtsukalikke organisatsioone ja nende töötajaid riigieelarvest ehk maksumaksja rahaga. Mõned olulisemad The post KERT KINGO: meie EI unusta! appeared first on Uued Uudised.
- Sooideoloogia vohamisega seoses tõuseb Eestis päevakorda arstieetikaon 22.04.2024
Need uudised, mis räägivad üha “trendikamaks” muutuvast soovahetusest, arstikabinettides toimuvast noorte “sootuks” opereerimisest, üha levivast enesesandistamise propagandast jne, on õõvastavad, sealhulgas ka seetõttu, et selles löövad kaasa ka arstid. Sooideoloogia ei ole vähimalgi määral meditsiiniline, vaid puhtalt ideoloogiline nähtus ning enamik sellega kaasaminejaid ei ühine sellega seetõttu, et tunneb ennast “vales kehas” olevat, vaid seetõttu, The post Sooideoloogia vohamisega seoses tõuseb Eestis päevakorda arstieetika appeared first on Uued Uudised.
- Veho uuring: 40 protsenti elanikest kaalub elektri- või hübriidautot. Kas teadlikult või hirmutamise tagajärjel?on 22.04.2024
Uuringutest on teada, et vastused sõltuvad sageli küsimuse püstitusest ja küsitlusele vastajate arvamuse tausta üldjuhul ei uurita. Nii on ka uuringu puhul autoeelistuste kohta. Uuring, mille puhul viidatakse sellele, et “tulevikuvalikutes on toimumas nihe” ja “inimesed on muutunud elektriautodele avatumaks”, ei pruugi olla tõsiseltvõetav, kui arvestada, et Euroopa Liit on otsustanud 2035. aastaks lõpetada sisepõlemismootoriga The post Veho uuring: 40 protsenti elanikest kaalub elektri- või hübriidautot. Kas teadlikult või hirmutamise tagajärjel? appeared first on Uued Uudised.
- Haridusministri sõnad kõlavad ilusasti, reaalsus on nende kõrval õõvastavon 22.04.2024
Kui lugeda haridus- ja teadusminister Kristina Kallase jutte, meenub kõigepealt hiljutine e-eksamite kõrbemine, ent Eesti 200 poliitik jätkab suurte, ent sisutühjade sõnade tegemist, sealhulgas ka rahvusvahelisel areenil. BNS vahendab: “Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas osaleb esmaspäevast Singapuris toimuval OECD õpetajaameti tippkohtumisel (ISTP). “Oleme algatanud haridusleppe läbirääkimised, et pakkuda õpetajatele kindlustunnet tuleviku suhtes,“ ütles Kallas visiidi The post Haridusministri sõnad kõlavad ilusasti, reaalsus on nende kõrval õõvastav appeared first on Uued Uudised.
- Film poliitilisest korruptsioonist USA-s tekitab äratundmistunde – see toimub ka Eestison 22.04.2024
Öeldakse, et filmid ei peegelda reaalsust, kuid sageli on neis ka midagi elust enesest. Kui tekib deja vu tunne, siis ilmselt midagi tõepärast ongi. Duoplays saab vaadata filmi “Katie Fforde: naise roll”. Aluseks Briti romantikajakirjaniku lugu, tegevus toimub USA-s, tootjamaa on Saksamaa. Lugu räägib poliitikust, kes kandideerib kongresmeniks ning selle protsessi käigus tulevad välja väga mustad The post Film poliitilisest korruptsioonist USA-s tekitab äratundmistunde – see toimub ka Eestis appeared first on Uued Uudised.
- “Me ei peagi siin töötama, sest meie mehed sõdivad Ukrainas ka teie eest!”on 21.04.2024
Laupäeval Riigikogu lahtiste uste raames EKRE fraktsiooni külastanud inimesed rääkisid nii endi, piirkondade kui ka riigi muredest ning jutustasid tõestisündinud lugusid. Nii rääkis üks inimene olukorrast tööturul, kus ukraina põgenikele on justkui eritingimused loodud. Jutt käis ühest kaubandusketist, kus töötavad ukrainlannad armastavad teha pikki suitsupause. Kui üks eestlasest töötaja märkis, et neid vajatakse saalis, vastas The post “Me ei peagi siin töötama, sest meie mehed sõdivad Ukrainas ka teie eest!” appeared first on Uued Uudised.
- Valitsuse majanduspoliitika on ettevõtluse kiratsema pannud, riiki saavad päästa vaid õiged inimesed võimu juureson 21.04.2024
Kaja Kallase valitsus on Eesti majanduse põhja lasknud ja sellest annavad märku üha uued teated sellest, kuidas ettevõtlus lõpetab või kiratseb. Väljapääs saab olla vaid nende inimeste võimuleviimine, kes arvestavad majandusreeglitega. Postimees kirjutab pealkirja “Eesti väikefirmad on viimase piiri peal – kas enne saabub pankrot või päästev suvi” all järgmist: “Väikeettevõtete rahastamisele keskendunud Finora Panga The post Valitsuse majanduspoliitika on ettevõtluse kiratsema pannud, riiki saavad päästa vaid õiged inimesed võimu juures appeared first on Uued Uudised.
- ( : ) kivisildnik: Väljasuremise monument on mälestusmärk meile kõigileon 20.04.2024
Möödunud nädalal juhus mõndagi: keegi Viive Aasma kaotas riigikohtus sõnavabaduse piiramise kohtuasja, Ukraina, Iisrael, Uruk ja Iraan asusid otsustavalt rünnakule ning mitmed kliimaohvrid surid nälga, haigustesse või vägivaldsesse lollusesse, rahu nende põrmule. Ent see kõik jäi siiski Pärnu linnavolikogus toimuva varju, nimelt arutasid austatud rahvasaadikud vajadust püstitada Pärnusse demograafilise katastroofi monument ehk väljasuremise monument ehk The post ( : ) kivisildnik: Väljasuremise monument on mälestusmärk meile kõigile appeared first on Uued Uudised.
- Riigikaitse unarusse jätjad tahavad nüüd raha leida annetustena rahva taskuston 20.04.2024
Pärast “Slava Ukraini” annetusskandaali ja võttes arvesse seda, kuidas valitsus sirutab läbi erinevate maksutõusude oma kätt tavakodaniku rahakotti, tekitab iga võimupoliitikute algatus esimese reaktsioonina vastumeelsust. Isegi kui pealtnäha on tegu vajaliku ja õilsa üritusega. BNS kirjutab: “Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reedel koostöömemorandumi, mille alusel luuakse reservväelaste fond The post Riigikaitse unarusse jätjad tahavad nüüd raha leida annetustena rahva taskust appeared first on Uued Uudised.
- Urmas Reitelmann: Tallinna võimuliit ei saa endale enam lubada ei töö- ja puhkusereise ega ühtegi haiguspäevaon 19.04.2024
Pärast pühapäevast valimisfarssi Tallinna volikogus toimus neljapäeval uue koosseisuga volikogu esimene istung. Andsime koos Keskkerakonnaga sisse umbusalduse patoloogilisele estofoobile seltsimees Jevgeni Olegovitš Ossinovskile. Saime kokku 39 häält versus punase koalitsiooni 40 koos parteikargajatega. Puna-lilla koalitsioon peab nüüd tõsiselt pingutama oma rinde konsolideerimisel igaks volikogu istungiks. Ei mingeid töö- ja puhkusereise, ei ühtegi haiguspäeva ega ämma The post Urmas Reitelmann: Tallinna võimuliit ei saa endale enam lubada ei töö- ja puhkusereise ega ühtegi haiguspäeva appeared first on Uued Uudised.
- Tänases Eestis on kõik hukas: paberhääletus, e-toimingud, demokraatia, parlamentarism…on 19.04.2024
Lõppev nädal oli Eestile väga silmiavav, sest ilmusid välja paljud nähtused, mis paljastasid selle, kui sügavas augus istub Eesti demokraatia. Tallinna linnavolikogu valis kolm korda linnapead nii-öelda ühe ja ainsa kandidaadi hulgast ning oleks seda ilmselt teinud kasvõi viimsepäevani, peaasi, et Jevgeni Ossinovski ikkagi pukki saaks. Viimaks selgus ka see, et hääletus polnudki salajane, valijakaardid The post Tänases Eestis on kõik hukas: paberhääletus, e-toimingud, demokraatia, parlamentarism… appeared first on Uued Uudised.
- Kurb ja uskumatu: taasiseseisev Eesti jätkab liberaalse valitsuse juhtimisel NLKP venestamiskursilon 19.04.2024
Need, kes lõid kaasa Laulvas revolutsioonis, tõdevad üha enam, et Eesti läheb täiesti vastupidist teed sellele, mida taheti 1918. aastal Eesti Vabariiki luues ja 1991. aastal seda taastades. Laulva revolutsiooni põhiideedeks olid venestamise (“Peatage Lasnamäe”) ja venekeelse tööjõu sisseveo lõpetamine, otsustusõiguse tagasitoomine Moskvast Tallinnasse, rahvusriigi taastamine ja eesti keele ja kultuuri ülemvõimu kindlustamine. Mitte midagi The post Kurb ja uskumatu: taasiseseisev Eesti jätkab liberaalse valitsuse juhtimisel NLKP venestamiskursil appeared first on Uued Uudised.
- Martin Helme: demokraatia tasalülitamine on toimunud samm-sammult, riigikohus vajab põhjalikku kaadripuhastuston 18.04.2024
Veebruari keskel tegi riigikohus liberaalset režiimi ulatuslikult võimestava otsuse, mis sisuliselt lõpetas obstruktsiooni võimalused. Tookord ütlesin ERR-ile antud intervjuus järgmist: “Ei ole enam mingit varianti, et tuleb ööistungeid, sest riigikohus andis koalitsioonierakondadele blankoveksli otsustada, milliseid muudatusettepanekuid üldse menetletakse ja milliseid mitte.” Täpselt nii ongi juhtunud. Eelnõu, millega e-valimisi laiendatakse m-valimisteks ja muudetakse elektrooniline valimine veel The post Martin Helme: demokraatia tasalülitamine on toimunud samm-sammult, riigikohus vajab põhjalikku kaadripuhastust appeared first on Uued Uudised.
- Minister Läänemets tutvustas seda, kuidas tekib “Slava Ukraini”on 18.04.2024
Kolmapäeval EKRE Riigikogu saadikutega kohtunud siseminister Lauri Läänemets tõestas enda peal, kuidas võimupoliitikutel napib riigimehelikkust. Kui arutleti Eesti-Ukraina julgeolekuleppe üle, juhtis saadik Ants Frosch ministri tähelepanu sellele, et Eesti võtab endale rahalised kohustused, kuid lepingus pole Ukraina kohustusi seda abi õigesti kasutada – sellest, et sõdiv Ukraina maadleb lokkava korruptsiooniga, on varem rääkinud isegi ekspresident The post Minister Läänemets tutvustas seda, kuidas tekib “Slava Ukraini” appeared first on Uued Uudised.
- Martin Helme: m-valimiste seadusega valetatakse meile jõhkralton 17.04.2024
Mis puudutab kõiki neid e-valimiste argumente, siis lihtsalt meile valetatakse, jõhkralt valetatakse. Kõik need loosungid, millega siin on esinetud, on vale vale otsa. Väidetakse, et auditeeritud on see asi. No ei ole auditeeritud! Auditeeritakse mingeid koodijuppe, mitte kogu seda rakendust ennast, vaid mingit osa sellest rakendusest. Aga meil ei ole võimalik kontrollida, kas sedagi juppi The post Martin Helme: m-valimiste seadusega valetatakse meile jõhkralt appeared first on Uued Uudised.
Autogeenius Eesti suurim autoportaal
- Kuula: 22.04 Autotund: Autoleht 25; seitse proovisõitu; valus pettus kasutatud sõiduki ostmiselon 23.04.2024
Autolehel oli vahepeal 25. juubel. Margus Pipar räägib, kuidas iidsel ajal autoajakirjandust tehti ning millised olid tema esimesed sammud sel raskel rajal. Loe "<span class="autogeenius">Kuula: </span>22.04 Autotund: Autoleht 25; seitse proovisõitu; valus pettus kasutatud sõiduki ostmisel" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Drifti- ja kiirendushooaeg algab Piibe maanteelon 23.04.2024
Sellel laupäeval, 27. aprillil toimub juba kolmandat aastat Piibe maanteel igamehe kiirendusvõistlus ja driftitreening “Avalaks 2024”. Loe "Drifti- ja kiirendushooaeg algab Piibe maanteel" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Renault avaldas uue Capturi hinnakirja ning autot saab juba tellidaon 23.04.2024
Uus Captur on saadaval E-Techi täishübriidmootoriga võimsusega 145 hj, mis on Renault’ sõnul enam kui 41% klientide eelistatud valik. Keskmine kulu on ametlikult 4,6 l / 100 km ja CO2 heide 105 g/km. Loe "Renault avaldas uue Capturi hinnakirja ning autot saab juba tellida" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Proovisõit: Mercedes-Benz V-klassi sai viimase iluravi. Kas sai parem?on 23.04.2024
Maailma noobleimat istmetega kaubikut, V-klassi Mercedes-Benzi, kohendati pisut etemaks viimast korda, kuid töö tehti üle nurga. Ehk seetõttu, et tõelisi konkurente pole sel siiani ja peagi saab valmis ka mantlipärija? Loe "Proovisõit: Mercedes-Benz V-klassi sai viimase iluravi. Kas sai parem?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Fotod: käisime suvel müügile jõudvat sportlikku Cupra Tavascani vaatamason 23.04.2024
Auogeenius käis Riia autonäitusel, mille tõmbenumber oli uue sportliku Cupra elektriauto esmaesitlus – kate tõmmati uuelt Cupra Tavascanilt. Loe "Fotod: käisime suvel müügile jõudvat sportlikku Cupra Tavascani vaatamas" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Kasutatud Peugeot Boxer: hea hinnaga kaubikut vaevab õlikuluon 23.04.2024
Peugeot Boxeri praegune põlvkond on turul olnud juba üle 15 aasta. Palju töökindlusprobleeme on välja juuritud, aga muresid on ka juurde tekitatud. Loe "Kasutatud Peugeot Boxer: hea hinnaga kaubikut vaevab õlikulu" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Politsei avaldas, milliseid põhjendusi tõid kiiruse ületajad liiklustalgutelon 22.04.2024
Terve eelmise nädala kestnud talgutel osales üle 600 politseiniku, kes kontrollisid enam kui 1200 kohta üle Eesti, millest kodanikud eelnevalt liiklustalgute veebilehel teada olid andnud. Politsei trahvis 2500 kiiruseületajat, lisaks vesteldi 400 kiirusepiirangu vastu eksinud juhiga. Lisaks kiiruseületamistele fikseeriti ka 328 muud rikkumist. Loe "Politsei avaldas, milliseid põhjendusi tõid kiiruse ületajad liiklustalgutel" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Galerii: Maserati avas Tallinna südalinnas uue salongi ja töökoja ning esitles elektrilist Grecaleton 22.04.2024
Seni aadressil Kai 1 asunud Maserati kolis paar maja edasi aadressile Kai 4, kus nüüd asub täielikult Maserati brändiraamatule vastav salong koos suure töökoja ning ka vähekasutatud teiste luksusautode (Bentley ja Aston Martin) müügiruumiga. Loe "Galerii: Maserati avas Tallinna südalinnas uue salongi ja töökoja ning esitles elektrilist Grecalet" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Porsche valikusse lisandus 500-hobujõuline Cayenne GTS ja avaldati ka hinnadon 22.04.2024
Porsche täiendab oma 2023. aastal põhjalikult värskendatud Cayenne’i mudelkonda GTS-versiooniga, mille kapoti all on topeltturboga V-8-mootor võimsusega 368 kW (500 hj). Lisaks on ka veermik häälestatud sportlikumaks sõiduks. Loe "Porsche valikusse lisandus 500-hobujõuline Cayenne GTS ja avaldati ka hinnad" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- 5 head põhjust, miks osta järgmised rehvid oma autole just Rehvid Plussiston 22.04.2024
Võimalus osta rehvid internetist on küll mugav, kuid praeguseni leidub neid, kes eelistavad suverehvid osta füüsilisest poest. See on ka põhjus, miks Eesti üks suurimaid rehvikaupmehi Rehvid Pluss on panustanud mõlema poole täiuslikuks muutmisele – rehvid saab mugavalt osta nii interneti teel kui külastada endale lähimat autokeskust kõikjal Eestis. Seega, kui suverehvid veel puudu, siis Loe "5 head põhjust, miks osta järgmised rehvid oma autole just Rehvid Plussist" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Transpordiamet hoiatab: lumi ja lörts on muutnud teeolud väga keerulisekson 22.04.2024
Jätkuvalt talvised ilmaolud on kaasa toonud intensiivse lume- ja lörtsisaju. Talvised teeolud valitsevad hetkel peamiselt Kesk-Eestis ja põhjarannikul, kus saju tõttu on teepinnad lumised ja libeduse oht on väga suur. Loe "Transpordiamet hoiatab: lumi ja lörts on muutnud teeolud väga keeruliseks" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Hea teada! Kas internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on seaduslikud?on 22.04.2024
Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke. Loe "Hea teada! Kas internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on seaduslikud?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Vanast Autolehest. 10 aasta täitumise puhul meenutati vägevamaid lugusid ja testeon 22.04.2024
Juba 15 aastat tagasi oli Autolehel sees selline hoog, et 2009. aasta 15. aprilli ajakirjas oli põhjust pühendada hulk lehekülgi tagasivaatele väljaande 10-aastase ajaloo värvikamatele tegemistele. Loe "Vanast Autolehest. 10 aasta täitumise puhul meenutati vägevamaid lugusid ja teste" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Margus Pipar: Autoleht sai 25! Mille tunnistajaks me selle aja jooksul oleme olnud?on 22.04.2024
Aeg lendab, kui teed seda, mis meeldib. Eelmisel nädalal, täpsemalt 15. aprillil, möödus 25 aastat esimese Autolehe ilmumisest. Ühtlasi tähendab see, et minul täitus Autolehes 20 aastat. Palju, jah muidugi, aga ma pole veel kõige staažikam toimetuse liige – kujundaja Alo Soolo teeb Autolehte peaaegu esimesest numbrist alates. Loe "Margus Pipar: Autoleht sai 25! Mille tunnistajaks me selle aja jooksul oleme olnud?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Ehitatud Eestis: EMW, milles on kasutatud 30 erineva auto osion 22.04.2024
1949. aasta EMW saatus oli hetkeks lahtine. Auto seisukord oli nii kehv, et omanik vaagis mõtet parkida see lihtsalt mänguväljakule mudilastele turnimiseks, kuid otsustas siiski anda sõidukile uue elu. Loe "Ehitatud Eestis: EMW, milles on kasutatud 30 erineva auto osi" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
Arvamus – Harju Elu Harjumaa nädalaleht
- Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaanon 12.04.2024
Valitsus soovib järgmisest aastast tõsta maamaksu ning kaotada kodualuse maamaksu vabastuse, mis seni on taganud, et igale kodanikule on lubatud üks kodu, mille eest maamaksu maksma ei pea. Plaanil on kaugele- ulatuvad negatiivsed mõjud mitmes eluvaldkonnas, kuid kõige hullem on ühiskonna ebavõrduse süvendamine. Automaks ja magusate jookide maks kehtivad paljudes riikides ning neis on loogika The post Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaan appeared first on Harju Elu.
- Õnnelikud kella ei vaataon 28.03.2024
Õnne ja õnneliku elu mõiste üle on arutletud aastatuhandeid, sama kaua on inimesed otsinud ka õnne valemit. Seni edutult. Pole leitud ei õnne ega valemit selle tuvastamiseks. Aga lootus sureb viimasena. Ehk on õnne ja õnnelikuks olemise üks tunnuseid, et ei pea kella vaatama? Järelikult pole kuskile kiiret, aega mõnusalt tiksuda küll. Kindlasti võib ka The post Õnnelikud kella ei vaata appeared first on Harju Elu.
- Avalikustamine paneb normaalset palka maksmaon 15.03.2024
Enamik Eesti ettevõtteid ei avalda töökuulutustes palgavahemikku, kuid suurem läbipaistvus võimaldaks kandideerija aega kokku hoida ning paneks koonerdajad konkurentsivõimelisemat palka maksma. Lätis ja Leedus on tööpakkumiste palgavahemiku avaldamine kohustuslik juba vähemalt viimased viis aastat ja kuigi vastava direktiivi võttis vastu ka Euroopa Liit, siis Eestis seda endiselt ei tehta. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peaksid suuremad The post Avalikustamine paneb normaalset palka maksma appeared first on Harju Elu.
- Palga avalikustamine tekitab tööandjatele dilemmaon 15.03.2024
Palgavahemike avaldamise positiivsed küljed kaaluvad üles võimalikud puudused, seega liigume kindlalt sinnapoole, et tasuvahemikud oleksid edaspidi meie tööpakkumistel aina enam välja toodud. Erinevad uuringud näitavad, et tööotsijate jaoks on üks keerulisemaid küsimusi töövestlusel just palgasoov – mõistagi tahab igaüks saada oma töö eest väärilist tasu, teisalt kardetakse oma väärtust üle hinnata ning seetõttu töö võimalusest The post Palga avalikustamine tekitab tööandjatele dilemma appeared first on Harju Elu.
- Kas suurendame võõrtööliste sissetoomist?on 04.03.2024
Kaia Vask, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees: sisserände kvoodi tõstmine ei vähenda tööjõupuudust Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad soovivad kvooti märgatavalt tõsta. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhina mõistan tööandjate muret, kuna tööjõupuudus puudutab mitmeid valdkondi autojuhtidest insenerideni. Töötajate esindajana näen aga laiemat pilti ja soovitan välistööjõu piirarvu tööandjatel läbi The post Kas suurendame võõrtööliste sissetoomist? appeared first on Harju Elu.
- Eesti ja eestlased nende pilgu läbi, kelle kodumaa on mujalon 19.02.2024
Eesti on saanud kodumaaks paljudele, kes on pärit mujalt. Nad on tulnud siia elama ja pikemaks peatuma jäänud. Oma nägemusest Eesti ja eestlaste kohta räägivad Ellie (43), kes on pärit Šotimaalt ja Eestis elanud 6,5 aastat ja Viktoria (29), kelle kodumaa on Ukraina ja kes on siin viibinud veidi üle aasta ja Paul, endine kommunikatsiooni- The post Eesti ja eestlased nende pilgu läbi, kelle kodumaa on mujal appeared first on Harju Elu.
- Kaja Kallasele praotus jälle uks. Euroopasseon 16.02.2024
„Ütlen teile järgmist – tänase poliitilise režiimiga ei ole meil lootustki Euroopaga taas ühineda. Meil on vaja valida teistsugune valitsus, mis lõpetaks selle loo Ukrainaga ja ehitaks üles normaalsed suhted Euroopa riikidega. Et naaseksime normaalsuse juurde.“ Sellised sõnad kõlasid vene poliitiku, endise Riigiduuma saadiku Boriss Nadeždini suust kremlimeelse telekanali NTV otsesaates. Veel enam! „Tuleval aastal The post Kaja Kallasele praotus jälle uks. Euroopasse appeared first on Harju Elu.
- Erakondade reitingud: Isamaa toetus on rekordtasemel, Keskerakonna langus jätkubon 14.02.2024
Ühiskonnauuringute Instituut MTÜ ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,5%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6% ja Reformierakonda 17,3% valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. jaanuarist 9. veebruarini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra ning on The post Erakondade reitingud: Isamaa toetus on rekordtasemel, Keskerakonna langus jätkub appeared first on Harju Elu.
- Mis lõpetaks õpetajate rahulolematuse?on 05.02.2024
Timo Suslov, Riigikogu liige (Reformierakond): õpetajate palgatõusu võti on reformides Jõudmaks eesmärgini tõsta õpetajate palk 2027. aastaks 120 protsendile Eesti keskmisest, tuleb teha hariduses reforme ja korrastada koolivõrk. Läinud esmaspäeval, 22. jaanuaril algas Eestis midagi nii erandlikku nagu streik. Õpetajad on välja kuulutanud tööseisaku, mille eesmärk on saavutada 2027. aastaks palgatõus, mis vastaks 120% Eesti The post Mis lõpetaks õpetajate rahulolematuse? appeared first on Harju Elu.
- Täiendus toimetuse 19.01 ilmunud vabanduseleon 02.02.2024
Harju Elu 27. numbris (22.12.2023) lk 5 ilmus lause „Miinus: noorte kaasalöömist takistatakse. Jõelähtme vallavolikogu EKRE saadikud seisid vastu, et noortevolikogu kaks liiget saaksid arengukomisjoni liikmeteks“. Selle asemel olnuks korrektsem „Miinus: noorte kaasalöömist ei toetata. Jõelähtme vallavolikogu kaks EKRE saadikut ei andnud oma toetust sellele, et noortevolikogu kaks liiget saaksid komisjonide liikmeteks“. Täiendame 19.01 ilmunud The post Täiendus toimetuse 19.01 ilmunud vabandusele appeared first on Harju Elu.
- Omamaist toidutootmist tuleb vaadata riigi julgeoleku osanaon 17.04.2024
Euroopa Komisjon tuli hiljuti välja ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ettepanekuga, mis loodetavasti annab põllumehele veidi hingamist ja loob ruumi omamaise toidutootmisega jätkamiseks. Seda on väga vaja, et möödunud, viimaste aastakümnete keerukaimaks kujunenud aasta järel nina kuidagi vee peal hoida. Pole üllatus, et mitu toidutootjat andsid aasta alguses teada tegevuse lõpetamisest, kuna eelmine aasta kujunes põllumajandustootjaile taasiseseisvumise The post Omamaist toidutootmist tuleb vaadata riigi julgeoleku osana appeared first on Põllumehe Teataja.
- Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallason 26.02.2024
Kuigi metsandus on Euroopas üsna varieeruv sektor nii metsamaa struktuurilt kui ka osakaalult, luuakse poliitikat kõigile ühtemoodi. Veelgi enam, seda tehakse olukorras, kus otsustusorganitel selleks sisuliselt mandaati ei ole. Metsandussektoris põhjustavad tihtilugu suurt pahameelt uute regulatsioonide loomiseks toodud põhjendused, mis on eesmärkidega vastuolus või sisutühjad. Küsimusi tekitab uute bürokraatiat ja halduskoormust suurendavate regulatsioonide eesmärk ning The post Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallas appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kerli Ats: mängureeglid muutuvadon 05.12.2023
Viimasel ajal on Euroopa Liidus (EL) üha rohkem kõlama hakanud arvamus, et põllumajandustootjad peavad tulevikus ise oma saake erakordsete ilmastikuolude eest kindlustama. See tähendab, et plaan on liikuda kriisimeetmetelt kindlustusmeetmete rakendamise suunas. Sel aastal pidid põllumajandusettevõtted toime tulema keeruliste ilmastikutingimustega. 12. juunil andis taluliit välja pressiteate, milles väljendasime muret loomasööda kriitilise olukorra pärast. Hoiatasime, et The post Kerli Ats: mängureeglid muutuvad appeared first on Põllumehe Teataja.
- Huvikaitse ja sellesse panustamine on järjest vajalikumon 04.10.2023
Oleme kogunemas järjekordsele Eesti põllumajanduse aastanäitusele Tartus. Ja meil kõigil on, mida arutada, sest erakordsed ilmaolud, kahanev majandus, ettearvamatu poliitika ja globaalne ebakindlus on kõikide maamajandajate elu teinud päris keeruliseks. Vajame platvormi, kus ühisosa leida, seisukohti kujundada ning parimaid praktikaid ja kogemusi vahetada. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja juba viiendat korda Tartus toimuv põllumajanduse aastanäitus seda kindlasti The post Huvikaitse ja sellesse panustamine on järjest vajalikum appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kas Eesti põllumajandus on roheline?on 30.08.2023
Meedias on kõlanud väiteid, justkui oleks Eesti põllumajandus loodusvaenulik, Eesti toidu kvaliteetküsitav ja põllumehed kasumiahned tegelased. Loomulikult ei ole toidutootmine tabuteema, mille üle diskuteerida ei tohiks, kuid võiks proovida siiski faktipõhiseks jääda ning vähem lähtuda usupõhistest ja teinekord lausa äärmuslik-fanaatilistest seisukohtadest. Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes saab kindlalt väita, et meie põllumajanduslik tegevus on üks The post Kas Eesti põllumajandus on roheline? appeared first on Põllumehe Teataja.
- Ilm meid toidabon 04.07.2023
Kevadilm on olnud erakordne. Seda iseloomustavad intensiivne päikesepaiste, haruldased öökülmad ja suur kuivus. Öökülma näitajad on võtnud pöörde, mida ei ole aastakümnete vältel nähtud: Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmetel registreeriti Kuusikul ja Narvas uued juuni külmarekordid, kui temperatuur langes kuni –3,3 kraadini. Sademete puudumisest on saanud tõsine probleem: suviviljad on ikaldumas, loomasööda varumine jäi esimese niitega alla 30% The post Ilm meid toidab appeared first on Põllumehe Teataja.
- Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?on 09.05.2023
Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu. „Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et The post Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? appeared first on Põllumehe Teataja.
- Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimeton 05.05.2023
Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse. Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist. Nii märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises. Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid The post Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet appeared first on Põllumehe Teataja.
- Põllumajandussektor: maaeluministeeriumi nime muutus peaks väljendama selle sisuon 28.04.2023
„Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis vabariigi valitsusele pöördumise, milles tehti ettepanek nimetada Maaeluministeerium kas Põllumajandus- ja regionaalministeeriumiks või Toidu- ja regionaalministeeriumiks ning minister vastavalt põllumajandus- ja regionaalminister või toidu- ja regionaalminister,“ jagas pöördumise sisu koja juht Ants Noot. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles, et pöördumisel vabariigi valitsusele juhtisid nad tähelepanu asjaolule, et enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide The post Põllumajandussektor: maaeluministeeriumi nime muutus peaks väljendama selle sisu appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi?on 18.04.2023
Valitsus on koos ja kokkulepped sõlmitud. Mida siis vastne koalitsioon maainimestele ja toidutootjatele lubanud on? Alustada tuleb sellest, et juba eelmisel aastal kohtus EPKK kõikide erakondadega, tutvustamaks meie valdkonna vajadusi ja ootusi järgnevaks neljaks aastaks. Hea meel oli tõdeda, et mitmed meie ettepanekud jõudsid erakondade valimisplatvormidesse ja nüüd ka koalitsioonilepingusse. Toidutootmist tähtsustatakse Minu hinnangul on The post Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi? appeared first on Põllumehe Teataja.
Arvamus Archives - Läänlane.ee Uudised ja kuulutused
- Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu?on 13.03.2024
Rahandusministeeriumis on valminud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Selleks ümardatakse poes või teenusepakkuja juures sularahaga tasumisel lõplik ostusumma lähima viie sendini ja vahetusrahana pisisente enam ei tagastata. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitab, miks muutus vajalik on. Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku The post Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu? appeared first on Läänlane.ee.
- Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda?on 20.08.2023
Kuidas suunata inimesi käituma turvalisemalt? Kas purjus inimest on võimalik suunata vett jooma või järgneb õllele viin? Mis juhtub, kui inimene otsustab alkoholist loobuda, läheb peole ja joob vett? Kas alkoholivaba pidu on üldse võimalik? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisid Arvamusfestivalil vastuseid Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson, käitumisteadlane Andero Uusberg, raamatu “Hoog“ autor Piret The post Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda? appeared first on Läänlane.ee.
- Olukord tööturul halvenebon 20.08.2023
Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt on sügisel oodata korrektuuri, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Tööjõu-uuring näitab töötuse kasvu Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest The post Olukord tööturul halveneb appeared first on Läänlane.ee.
- Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohuson 08.03.2023
Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik. Eelteismeliste seas langeb liikumisaktiivsus eriti, istuva aja osakaal suureneb järsult. Nemad on meie homsed täiskasvanud, kirjutab Liikumisaasta 2023 projektijuht Janne Tomberg. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub. Laste väärtushinnangute ja liikumisharjumuste kujundamisel on The post Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohus appeared first on Läänlane.ee.
- Mida arvavad riigikokku kandideerijad Haapsalu raudtee taastamisest?on 02.03.2023
Veebileht Liiprid.ee küsis Läänemaal riigikokku kandideerivatelt poliitikutelt, mida nad arvavad Haapsalu raudtee taastamisest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Läänemaa piirkonna esimees Neeme Suur Haapsalu raudtee taastamine on kindlasti vajalik. Õigemini siis Turba-Rohuküla raudteeliini väljaehitamine ja rongiliikluse taastamine. See on ka kajastatud SDE valimisprogrammis konkreetse lubadusena. Oluline on raudteeühenduse loomine, lähtudes nii regionaalpoliitikast, transpordipoliitikast kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide The post Mida arvavad riigikokku kandideerijad Haapsalu raudtee taastamisest? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: kas pean nüüd töölepinguid muutma, sest töötasu alammäär tõusis?on 02.01.2023
Lugeja küsib: Kas nüüd pean töölepinguid muutma, sest 1. jaanuarist 2023 tõusis töötasu alammäär? Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev: Vastavalt töölepingu seadusele lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasu suuruses. Alates 1. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot ja tunnitasu alammääraks 4,30 eurot. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat The post Lugeja küsib: kas pean nüüd töölepinguid muutma, sest töötasu alammäär tõusis? appeared first on Läänlane.ee.
- Muutunud kinnisvaraturg kolmes eri vaates: kuidas turul edasi talitada?on 14.10.2022
Enam ei tule kellelegi üllatusena, et energiakriis, inflatsioon ja intresside tõus on viinud kiire kinnisvarapakkumiste arvu kasvu ning nõudluse kahanemiseni. Eesti tarbijate kindlustunne on ajalooliselt madalaim ning kinnisvarahindade langus kahjuks või õnneks vältimatu. Kui järsk see olema saab, ei tea keegi, kuid lumepall on igal juhul juba veerema hakanud, kirjutab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. The post Muutunud kinnisvaraturg kolmes eri vaates: kuidas turul edasi talitada? appeared first on Läänlane.ee.
- Tarbijad on hirmul. Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu?on 16.09.2022
Kohaliku tarbija kindlustunne on ajaloo madalaim ja see avaldab mõju ka kinnisvaraturule. Millises mahus, see selgub sügis-talvisel perioodil, märkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. „Ehkki kinnisvaratehingute statistika järgi on veel justkui kõik enam-vähem korras, siis muret tekitab Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbijate kindlustunde indikaator, mille kohaselt pole Eesti rahvas kunagi nii suurt ebakindlust tundnud,“ sõnas Sooman. The post Tarbijad on hirmul. Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: Kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada?on 22.08.2022
Lugeja küsib: 1. augustist peab tööandja teada andma, kuidas ettevõttes tehakse ületunnitööd ja kuidas seda hüvitatakse. Millest tuleb töötajat täpsemalt teavitada? Kui töötajal on tavaliselt esmaspäevast reedeni kaheksatunnised vahetused, kas tööandja korraldus suure töömahu tõttu töötada nädal aega 12 tundi on ületunnitöö? Vastab Larissa Tihhonova, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Augustis jõustunud töölepingu seaduse muudatus ütleb, et tööandja The post Lugeja küsib: Kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära?on 02.08.2022
Lugeja küsib: Sain teada, et üks minu töötajatest osutab tööst vabal ajal sõidujagamisteenust. Murelikuks teeb mind see, et töötaja on tööl silmnähtavalt väsinud, samuti on ta hajameelne ning teeb oma töös sageli vigu. Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära? Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Üldpõhimõtte kohaselt ei ole tööandjal õigust The post Lugeja küsib: Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära? appeared first on Läänlane.ee.
- Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem?on 28.04.2023
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni sotsiaalnõunik Liis Koppel tõdeb, et see aasta on alanud sotsiaalvaldkonnas üsna süngelt. Avalikkuse ette on jõudnud mitu juhtumit, kus valdkonna töötajad on oma hoolealaustega käitunud ebaeetiliselt, osadel juhtudel lausa kriminaalselt. Avaldame Liis Koppeli arvamusartikli täismahus. Mõru pitseri valdkonnale vajutab tõsiasi, et iga sotsiaalvaldkonna töötaja esmane missioon on haavatavas olukorras inimesi igas olukorras The post Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem? appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpeon 27.04.2023
Riigipilve juht Taavi Viilukas sõnab, et praktikante värvates eeldab ta juhina, et kontoriuksest astub sisse elurõõmus noor, kelle silmades on ootusärevus, tahe õppida, asju ära teha ja oma valdkonnas läbi lüüa. Mingil põhjusel see aga alati nii ei ole. Miks? Kas asi on üldhariduskoolide puudulikus ettevalmistuses, ülikoolide keerulistes õppekavades või tööandjate ebarealistlikes ootustes? Miks ei The post Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpe appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokiaon 17.03.2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval rääkis, mille üle ta enim südant valutab ja kuhu võiks Eesti põllumajandus areneda. Riigikogu valimised on värskelt seljataga ja toimuvad valitsuse moodustamiseks koalitsiooni kõnelused. Milliste mõtetega jälgid läbirääkimiste protsessi? Ma usun, et kõik Koja liikmed jälgivad neid läbirääkimisi huviga. Minu mõtted on peatunud kahel sõnal: toit ja puit. Need The post Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokia appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuldon 11.08.2022
Haridussüsteemis on probleemid olemas, kuid 1. septembri eel vajaks nii õpetajad kui ka õpilased toetavaid lugusid ja positiivseid sõnumeid. Koolides toimuvat mõjutavad ka meie endi hoiakud. Kulla hind maailmaturul on tõusujoones minemas. Meie ümber toimuvatel ärevate sündmuste taustal on tunne, et tahaks hoida kõike, mis on jääv ja millel oleks püsiv väärtus ka tulevikus. Haridus The post Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuld appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunudon 02.06.2022
Aasta ema Aage Õunap tõdeb, et on juba paar nädalat tundnud meeletut piinlikkust selle osas, mis meie infoväljas toimub. Ja mitte ainult tema, vaid suurem osa suurperede vanematest. „Igapäevased süüdistused meie suunas on saanud nii tavapäraseks, et ei oskagi enam seisukohta võtta. Kuhu me oleme välja jõudnud, mis hinnaga see tuleb? Miks nii käitutakse?“ imestab The post Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunud appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatadaon 01.03.2022
„2022. aasta varakevadel näeme möödunud aastal antud Nobeli auhinda täiesti uues valguses – rahuauhinna pälvisid Vene ajakirjanik Dmitri Muratov ja Filipiinide ajakirjanik Mari Ressa nende jõupingutuste eest kaitsta sõnavabadust, mis on demokraatia ja püsiva rahu eeltingimuseks. „Vaba, sõltumatu ja faktidel põhinev ajakirjandus aitab kaitsta võimu kuritarvitamise, valede ja sõjapropaganda eest,“ tõdes Nobeli komitee auhinna määramisel. Nüüd The post ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatada appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälgon 14.12.2021
Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab tarbijatel eelistada kodumaist toitu, sest siis on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg. Samuti tõdeb ta, et ühe loomakasvataja tegutsemine tähendab veel keskmiselt seitsme töökoha loomist nii maal kui ka linnas. „Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniliseks tegevusalaks, Eestis on heaperemehelikuks loomakasvatuseks ja liha tootmiseks ideaalsed tingimused, The post Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial!on 18.09.2021
Parafraseerides klassikuid – kui Türi vald on „toppama jäänud arenguga sumbunud konnatiik “ siis jah, just sellises „konnatiigis“ ma elada sooviksingi! Neid inimesi, kes nii mõtlevad, paistab aga õnneks peale vallavanema veel teisigi – näeme, et Türi vallas on praktiliselt peatunud rahvastiku vähenemine, juurde on tulnud elanikke, lisandunud ettevõtteid, ning gümnaasium on õpilastest pungil. Kliimakava The post Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial! appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallaleon 27.08.2021
Kahe lapse ema, Tallinna Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige ja MTÜ Igale Lapsele Killuke Rõõmu asutaja Kätlin Rohilaid-Aljaste jagas eelmisel nädalal Tallinna Vabaduse platsil laiali 100 Parisax Professional huulepulka. Huulepulkade sõnum oli, et koolikiusamine ei alga koolist aga ühiskonnast. “Oluline on aru saada, et ühiskond hakkab muutuma igast üksikust täiskasvanust ja ainult meie ise saame muuta maailma The post PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallale appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtabon 07.05.2021
Ühe käega annab riik alaealistele psühhiaatrilise abi saamise võimaluse ja aitab hankida koolidesse arvuteid, et haridus ka distantsilt omandatud saaks, ent samal ajal võtab teise käega huvitegevuse, kirjutab Lastekaitse Liidu noortekogu 17-aastane juht Triin Sooäär. Tegelikult ei kärbita märkimisväärselt toetust huvidel põhinevale tegevusele, vaid haridusele – see eriskummaline liik nimega mitteformaalne haridus. Kas pole kummaline, The post Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtab appeared first on Eesti elu | GoodNews.
Arvamus arhiiv - Hea Kodanik Hea Kodaniku infovärav
- Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostööon 28.11.2022
Riigi jaoks oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamine on võimalik ainult eri ühiskonnarühmade vahelise koostöö kaudu. Eesti riigi strateegiate n-ö katusstrateegia on pikaajaline strateegiadokument „Eesti 2035“, mille üheks oluliseks sihiks on see, et Eesti ühiskond oleks hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kuid turbulentne ühiskonna areng koos kriiside mõjul tekkinud vastandumistest ühiskonnas vähendab koostöövõimet tuntavalt. Sellist lõhestumist ühiskonnas võimendavad The post Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostöö appeared first on Hea Kodanik.
- Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus?on 29.07.2022
Millised ootused on vabakonnal vastloodud valitsusele järgmiseks üheksaks kuuks, kirjutab Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf. Eesti on saanud värskelt uue koalitsiooni. Järgmiste valimisteni ei jää just palju aega tegutsemiseks, aga ka need umbkaudu üheksa kuud on piisavad, et midagi päriselt ära teha. Mida oodata valitsustest olukorras, kus üksteist püüavad üle trumbata koroonakriis, energiakriis, põgenikekriis ja The post Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus? appeared first on Hea Kodanik.
- Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel?on 24.04.2022
Vähemalt kaks asja, kinnitavad juhtimiskoolitaja Ain Mihkelson ja Väikese Jalajälje kogukonna liige Paavo Eensalu Esiteks – nende juhtimine on detsentraliseeritud. Puudub üks Suur Juht, kes kõike teab ja otsustab. Ilmselt oled kuulnud Pablo Escobarist, kelle tabamisel kartell põntsu sai. Tänapäeval aitab ühtse juhi puudumine neil vastu pidada korrajõudude rünnakutele. Teiseks – need on hästi organiseeritud, The post Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel? appeared first on Hea Kodanik.
- Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailmaon 28.02.2022
Eesti Ekspress kogus lühikesi mõtteid ja soove Eesti Vabariigi 104. sünnipäevaks. Kodanikuaktivist, kultuurikriitik ja Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets kirjutas lumehelbekestest. Üheks nimetuseks, mida viimastel aastatel pillavalt kasutatakse, on lumehelbeke. Enamasti mõeldakse selle all pealekasvavat põlvkonda, kes on ülitundlik ja õrn, aldis haavuma ja visa maailma tegelikkusega, “asjadega nagu nad päriselt on” leppima. Kriisist kriisi The post Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailma appeared first on Hea Kodanik.
- Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimakson 21.02.2022
Eesti elanikest teeb üle poole vabatahtlikuna tööd vähemalt korra aastas ja valdkonna arendamisega on juba pikalt tegeletud. Siiski on meil näiteks võrreldes põhjanaabritega veel pikk tee minna, kirjutab Vabaühenduste Liidus vabatahtlikkuse suunda vedav Lauri Luide. Vabatahtlikku tööd on Eestis süstemaatiliselt arendatud juba 90ndate lõpust, kui loodi vastav arenduskeskus. Mõne aasta pärast hakati looma maakondlikke arenduskeskusi, The post Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimaks appeared first on Hea Kodanik.
- Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla pannaon 14.02.2022
10. veebruaril toimunud riigikogu arutelul oli teemaks annetamine. Vabaühenduste poolelt kõneles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf, kes rääkis heategevuse hetkeseisust Eestis. Austatud minister, riigikogu liikmed, kuulajad. Tahan teile täna rääkida ühest oma eeskujust. Tahan teile rääkida meie pere vanaemast, minu lapse vanavanaemast. Tegemist on naisega, kes on oma kaheksakümne viie eluaasta jooksul käinud matustel liiga The post Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla panna appeared first on Hea Kodanik.
- Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha?on 20.12.2021
Eesti Väitlusseltsi endist juhti, Vabaühenduste Liidu nõukogu kunagist liiget ja CitizenOSi kaasasutajat Margo Loori pärjati hiljuti Äripäeva ja Personaliuudised.ee aasta koolitajana. Palusime tal jagada kogemusi, kuidas igaüks võiks uuel aastal parem iseõppija olla. Homsest vähendan oma alkoholi tarbimist. Uuel aastal hakkan spordisaalis käima. Jaanuarist hakkan hiina keelt õppima. Neid või sarnaseid laused on enamik inimesi The post Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha? appeared first on Hea Kodanik.
- Räägi oma heategevuseston 02.12.2021
Ikka ja jälle kuuleb, justkui võiks annetamine jääda igaühe eraasjaks, millest avalikult rääkida ei sobi. Miks viimast just teha võiks, kirjutab annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar. Kui hiljutised kohalike valimiste tulemused selgeks said, postitas üks Pärnumaal kandideerinud naine Facebooki teate, et annetas oma saadud häälte arvule – neid oli veidi alla 200 – vastava summa eurodes The post Räägi oma heategevusest appeared first on Hea Kodanik.
- Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada)on 29.11.2021
Sõbrad-tuttavad võiksid pealkirja lugedes ilmselt hüüatada: mis jama sa nüüd ajad, Andrei! Ise toimetad enamasti kitsikusega leppivas vabakonnas, haltuuratad veelgi vaesemas kultuurisektoris, mis filantroop sina saaksid olla. Need on need Bill Gatesid ja Warren Buffetid, Eestis võib-olla Taavet Hinrikused ja Rain Lõhmused, kelle hiigelkasumitest jääb üle ka ühiskondliku hüve nimel ära anda. Vastus peitub numbrites. The post Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada) appeared first on Hea Kodanik.
- Merje Klopets: Kolm soovitust annetajaleon 22.11.2021
30. novembril toimuvate kolmandate annetamistalgute eel jagab soovitusi annetajatele “Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna eestvedaja Merje Klopets Swedbankist. Kas oled annetajana pigem altruisti, kogukondlase või tähesäraja tüüpi? Kas toetad väga konkreetse eesmärgiga projekti või kõnetab sind pigem vabaühenduse laiem missioon? Möödunud nädalal tegime annetuskeskkonna “Ma armastan aidata“ võrgustiku kohtumise, kus digiturundaja rääkis muuhulgas erinevatest annetajatüüpidest. Tabasin The post Merje Klopets: Kolm soovitust annetajale appeared first on Hea Kodanik.
- Andrei Liimets: Enamuse taheon 08.11.2021
Kriisiolukorras kipuvad käepärast jääma üha suuremad üldistused ja lihtsamad lahendused. Kriisidel on aga komme lõppeda ja siis tuleb ühiskonnana kuidagi edasi elada, kirjutab Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets. Raamatus “Mistakes Were Made (But Not by Me)” kirjeldavad autorid Carol Tavris ja Elliot Aronson polariseerumist kolmnurgana, kus ühisest alguspunktist võivad kaks inimest üsna suvalise argise valiku The post Andrei Liimets: Enamuse tahe appeared first on Hea Kodanik.
- Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend?on 25.10.2021
Sotsiaalmeedia on võimekas kanal, mille oskuslikust kasutamisest võib kogukond palju kasu lõigata. See eeldab aga sotsiaalmeedias hästi orienteerumist, leiab Laura Põldma, kes uuris oma bakalaureusetöös sotsiaalmeedia rolli kogukonnaaktivismis. Haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu võitlemiseks ja kogukonna mobiliseerimiseks Facebooki grupi loomine ja sinna 3000 liikme koondamine. Lubjakivikarjääri rajamise takistamiseks veebipetitsiooni algatamine ning “sõjastrateegia” arutamine kinnises sotsiaalmeediagrupis. Väikese The post Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend? appeared first on Hea Kodanik.
Arvamus - Rubriik - Lõunaeestlane Lõuna-Eesti uudised
- Majanduskommentaar: Varasem ülekulutamine ei luba Soomel hädas majandust toetadaon 19.04.2024
Sarnaselt Eestile on ka soomlased hädas sellega, et riigi tulud kipuvad kuludele juba oluliselt alla jääma. Tõsi, see mure kimbutab neid juba viimased 16 aastat. Pidev laenukoormuse tõstmine pole ühel hetkel aga enam võimalik. Kokkuhoid majanduslanguse ajal on aga raske. Soome majandus langeb Vaadates Soome viimase aja majandusstatistikat, siis on sealsed mured üsna sarnased Eestile. The post Majanduskommentaar: Varasem ülekulutamine ei luba Soomel hädas majandust toetada appeared first on Lõunaeestlane.
- Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus?on 18.04.2024
Kas Eesti kliimaseadus peaks meile samuti tagama majanduskasvu, sellele seaduse algatajad kahjuks selget vastust ei anna. Ebatäpselt sõnastatud eesmärk muudab aga lahenduste üle peetava diskussiooni mõttetuks. Kliimaseaduse arutelusid ühendavaks jooneks on seega pigem Sex Pistolsi laulust „Anarchy in the UK” tuntud salmirida „Don’t know what I want, but I know how to get it” („Ma The post Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus? appeared first on Lõunaeestlane.
- Majanduskommentaar: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiireon 05.04.2024
Suures osas Euroopast on inflatsioon aeglustunud 2% lähedale. Seetõttu hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid alandades laenajate elu peagi lihtsamaks muutma. Kahjuks peavad Eesti tarbijad aga endiselt rinda pistma naabritest kiiremini kallinevate hindadega. Euroala inflatsioon on lähedal eesmärgile Lõppeval nädalal avaldas Eurostat värsked andmed tarbijahindade kohta Euroopas selle aasta märtsis. Viimased numbrid olid analüütikutele meelepärased – euroala The post Majanduskommentaar: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiire appeared first on Lõunaeestlane.
- President Karis: ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võttaon 29.03.2024
President Alar Karise avaldus Eesti NATO-ga liitumise 20. aastapäeval: Ühinemine NATO-ga, aga samuti Euroopa Liiduga kaotas eraldatuse, mida Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pidid Teise maailmasõja järgselt taluma. See tõi meid tagasi sinna, kuhu kuulume: Euroopasse, mis hoiab rahvusvahelisele õigusele toetuvaid reegleid. Me teadsime kohe alguses, kui olime oma riigi tagasi võtnud, et neutraalsusest ei saa The post President Karis: ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võtta appeared first on Lõunaeestlane.
- Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse joomaon 15.03.2024
Terviseaminister Riina Sikkut avab arvamusloos ülekaalu probleemi Eestis ning toob esile, mida on kavas teha probleemi leevendamiseks. Järgneb Sikkuti arvamuslugu: Laste ülekaalulisus ei puuduta vaid neid noori, kes trepist üles rühkides liigselt hingeldavad ja kes kehalise kasvatuse tundi pelgavad. Keda eakaaslased ülekaalu pärast kiusavad või kes liiga tihti koolipäeva lõppedes suuna poodi magusa järele võtavad. The post Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse jooma appeared first on Lõunaeestlane.
- Majanduskommentaar: Eksportijad ootavad paremat homseton 15.03.2024
Eesti majandust on viimastel kvartalitel alla vedanud peamiselt nõrk eksport. Kui nõudlus siin toodetud kaupade järele on tublisti vähenenud, siis teenuste eksport lööb samas aina uusi rekordeid. Ekspordi laiapõhjaline taastumine võtab kahjuks veel aga aega. Majandust veab alla eksport Eesti majanduse käekäik pole viimase kahe aasta vältel olnud just roosiline. Kui kõrvutada meie sisemajanduse koguprodukti The post Majanduskommentaar: Eksportijad ootavad paremat homset appeared first on Lõunaeestlane.
- Minister Võrklaev: Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamiston 13.03.2024
Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku on neid meie euroga liitumise ajast ringlusesse lastud 230 miljonit tükki koguväärtuses 3,4 miljonit eurot – see on kokku 612 tonni metalli. Tagasi ringlusesse jõuab neid keskmiselt 3 protsenti ja neid on pidevalt vaja juurde toota, sest kaupmeestel on kohustus väikseid sente The post Minister Võrklaev: Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamist appeared first on Lõunaeestlane.
- Terras Euroopa Parlamendi hääletusest: Kehtestatud renoveerimissund on vigaon 12.03.2024
Euroopa Parlament võttis 370 poolthäälega vastu hoonete energiatõhususe direktiivi. Direktiivi vastu hääletanud Euroopa Parlamendi liige Riho Terrase (Isamaa) sõnul on tegemist veaga, mille maksavad lõpuks kinni Eesti maksumaksjad. Riho Terrase sõnul ei vaidlusta keegi hoonete renoveerimist, kuid küsimus on koduomanike õlgadele paigutavates sundrenoveerimise kohustuses. „Usun, et kõik inimesed sooviksid elada renoveeritud hoones, kuid selleni ei The post Terras Euroopa Parlamendi hääletusest: Kehtestatud renoveerimissund on viga appeared first on Lõunaeestlane.
- Jüri Ratas: Lähiajalugu jättis õppetunde tänaseks ja homsekson 08.03.2024
Naudime nii riiklikku kui isiklikku vabadust, aga puudub suur ühine eesmärk ja üksmeel, kirjutab arvamusloos Jüri Ratas (Isamaa). Järgneb Jüri Ratase arvamuslugu: Oma riigi, nagu ka iseenda sünnipäeval, on küllap paljude jaoks tavapärane teha lühem või pikem mõtterännak olnu juurde. See võib kujuneda kasulikuks, kui võtta rännakult kaasa õppetunde ja miks mitte ka ideid nii The post Jüri Ratas: Lähiajalugu jättis õppetunde tänaseks ja homseks appeared first on Lõunaeestlane.
- President Karis: Meie julgus annab kindluse, et Eesti jääb Eestikson 24.02.2024
Meie julgus annab kindluse, et Eesti jääb Eestiks, ütles president Alar Karis täna iseseisvuspäeva kõnes. Vabariigi President iseseisvuspäeval 24.02.2024 Estonias Head inimesed kodudes ja siin Estonia teatrisaalis. Palju õnne Eesti iseseisvuspäeva puhul meile kõigile! Eesti riik ühendab meid kõiki, olgu argipäevade erimeelsused kuitahes sügavad. Oleme kõik koos ja laenates Toomas Kiholt – meist kõigist sõltub, The post President Karis: Meie julgus annab kindluse, et Eesti jääb Eestiks appeared first on Lõunaeestlane.